H.I.L.D.A

Officially done! Ehk mina läksin ka nüüd tööle!

2011-02-01T22:58:00.002-07:00

Tere Mina olen Liina. Ma olen Nohik. Ma tulin tund aega varem tööle :)

Nii algas minu esimene tööpäev. Oli närvikõdi, ootusärevust oli kääride sähvatusi. Esimesed tööd tehtud lähen ootusrikkalt vastu järgmisele. Teeme nüüd midagi vauvawiiwaa ka! :)

Ülemus oli väga kena tõi esimese tööpäeva puhul lilled ja kommigi :)

Aga te ei kujuta ette ka kui palju pabereid tuleb täita ja kinni maksta, just seda viimast mu aru ei mõista? Juuksurina saad tööd vaid kui oled FIE, see tähendab, et organiseerid KÕIK töövahendid endale ise ja siis veel maksad kuu lõpus peale, et said üldse tööd teha! Siis sa maksad, et keegi valges kitlis sinu mitte epideemiliseks tunnistaks ja et tervis seda tööd kannatab! Siis sa maksad , maksad ja maksad!....

Nii lihtne juba seda virr-varri jälgides on mõelda, really? This is what I studied so hard for?. . .

Aga mulle meeldib.

Ma olen piisavalt po....ist, et kõik see enese jaoks ära blokeerida ja ootada lootuses, et kõik peab ju varsti jälle läbi mu roosade prillide paistma!

It's done!

I'm walking talking - machine.

Someone pop my buble. Maalt ja hobusega?

2011-01-31T01:24:00.003-07:00

Ma ei olegi sellest teada andnud, et olen juba aasta elanud metsas.

Siin on tore.

Vahel isegi suurepärane.

Ma mäletan seda imelist suvepäeva, kui viibisime oma kodus vaid kolmekesi, milline idüll. RAHU. . .

Ma elan koos 70+ vanuses ämma ja äiaga. Ja kes on kooslust ämmad-äiad kogenud teadvad, kuis ma vahel võin viibida.
Mind tundes te kujutate ette milliseid iroonilisi ja torkavaid märkusi mul vahel öelda oleks.
Aga tegelikult on need kaks üli toredad ja hoolivad inimesed! Eriti teineteise suhtes.

Ma lõpetasin äsja Juuksurikooli ja olen nüüd ametlikult lubatud asuma kääridega inimeste kallale.

Aga in my wildes mind, how did I get here? Kas see ongi kõik? All that I have? Kas see defineeribki mu elu, ma olen "maalt"?

.intrutaction to re-start my blog.

Statistiliselt 69 lelu. Ehk- Why the hell all this crapp for Presents!?

2009-11-12T08:49:00.002-07:00

Teisipäeval, bussiga nr. 40 sõbranna poole Pelguranda kimades avastasime rõõmuga oma sõbrannaga, et ühtime lisaks kõigele muule ka suhtumisega kingitustesse.

Mis tegelikult on tänapäeva kingitus!? Tavaliselt on see järjekordne massitarbimise lõpp produkt. Miski, mis poest haarati, SEST MIDAGI JU PEAB VIIMA!?

Kui Tema ukse avas, laulisme me kõvasti ja valesti tema maja ees "Happy bööööörday toooooo uuuuuu!" Ta naeris, sisse astudes enne oma kingituse ulatamist, ma pidasin vajalikuks mainida, et see pole tegelikult üldse oluline. Oluline on see, et ma Sind Armastan!

Miks üldse või kust üldse tuli idee ja komme midagi alati saada, tahta ja mis kõige hullem- välja nõuda , just because I have a fakking Sünnipäev!
Kas tõesti on järjekordne tehnika vidin, järjekordne külge riputatav tilu-lilu või muu tavapärane tarbeese Sulle tõestuseks, et Sinust hoolitakse!?

The best gift you can give is a hug: one size fits all and no one ever minds if you return it.

Miks on materjaalsed väärtused kasvanud inimestest suuremaks, miks on olulisem plasma teleri suurus või erinevaid mikrolained kasutav küpsetusmasin ( mille tervislikuses ma sügavalt kahtlen)?!

Mis on tegelikult siis oluline, Inimene või Pangaarve?!

Kingitus, kui see olema peab peaks olema midagi Isiklikku. Sellega pidades meeles pigem inimest ja teie vahelist sõprust/armastust. See peaks olema midagi, mis liidab mitte ei lahuta eelarvesse täitmatuid vahesid.

Go hug someone today!

Ja kui Sina satud minu mõtte lõpus mõtlema, et see tsikk on vist ihnur ja koi, siis mis ütleb see sinu kohta?!

It is all a blurr in my head.

2009-10-23T09:24:00.004-06:00

See hiiglaslik lillekimp, mille üle ma seni veel uhkust ja rõõmu tunnen ja neid juba närtsimiseni nuusutanud olen, tegi minu majapidamises ka omajagu pahandust.

Nii nagu saatja sellele ka mõelda jõudis, ei olnud tõesti mul kodus ühtki nii laia avaga, nii suurt ja nii tugevat vaasi, mis lilledega püsti ka seisaks.

Seepärast pistsin nad ühte väikesesse purki, mis õnnetuseks suutis 3 korda pikali kukkuda ja pool minu elamist ära uputada, enne kui mõistsin ta suuremasse purki ümber tõsta. Thank god, Mul veel neid purke vähemalt kodus on :)

Ma poleks eales uskunud, et Eestis olles võiksin ma kodust nii palju puudust tunda. Ma poleks samuti veel eelmine aasta uksunud, et Mina võiksin kellegist nii puudust tunda, et see pisarad silma toob.
Ei, asi pole väga kriitiline arvestades, et veelaadne ei ole justkui harv nähe langemas mu põskedel.

Aga tõsiselt on raske. Pealegi, algusest peale ma ei ole võtnud seda suhet, kui kaug suhet. Mille olemuslikusest ma alles nüüd aru saan. Sest see on kaugsuhe! Ma olen alati mõelnud, et kaugsuhe on miski selline, kui inimesed on omavahel koos, eksiteerievad kooslusena, kui tühjad sõnad. Neid ei soe enam miski, vaid neil on kaugsuhe. Ma olen seda alati võtnud, kui oma suhet. Et mul on suhe. Alguses oli niisama lihtne see, et ma olin eemal ja küllap ma polekski muud moodi algust üle suutnud elada, kui distantsilt, rahulikult kõigega samm sammult harjudes. Aga nüüd ma tahaks midagi enamat. Midagi lähemat.
Siis ma mõtlesin neile paljudele suhetele, millest olen kuulnud. Kuidas üks elas
ühes linnas ja teine teises. Kuidas see mingil hetkel lihtsalt otsa sai. Sest üks või teine vajas midagi enamt, vajas füüsilist lähedust ja teap, mida veel. Kuidas üldse, kui sul keegion kallis, hakata otsima midagi muud?! Kui sul on miski, mille alusel sa suhte esimesel juhul lõid, siis miks ei võinud midagi muuta, enamaks!? Sellest ma aru ei saa.

On a totally other subject:
Kui keegi soovib juukseid värvida, triibutada. Siis reedeti on selleks soodne võimalus! Võtke julgelt ühendust ja leiame sobiva aja ;)

Get it together.

2009-10-19T10:22:00.002-06:00

Ükspäev Augustis mõtlesin, et võiks omaette kolides selle külmiku ikka ära osta. Pärast seda olen umbes 4769 korda veel mõelnud, et nüüd ma Tema ära ostan. Kaks korda olen isegi poes käinud. Kuid kui ma ütlen, et hetke seisuga on mul kodus karbis 2 muna ja riiulis pakk hommikusöögihelbeid, vastab see vist konkreetselt, et külmikut mul veel endiselt ei ole.

Algus oli suhteliselt jama, kõik läks pidevalt halvaks. Nüüd ma olen harjunud ja elimineerunud ained, mis üldse pahaks saavad minna. Hmmm, mida ma siis üldse söön!? Do not ask me! Hrrr. Fakt on see, et inimene harjub kõigega ja harjusingi.

Mõistus küll, organism siiski mitte.

Ükspäev aga toidusedeli üle järele mõeldes tõdesin kurba fakti ja avastasin, et ette tuleb võtta radikaalseid muutusi. Tulin, täiesti ise ideele hakata kaalujälgijaks. Mitte seda sõna kõige otsemas tähenduses, vaid lihtsalt jälgima. Pikemalt selle üle juureldes, sonisin ma hiljem kokku midagi sellist :"Tead, tahan kaalu jälgima hakata. Aga kaalu mul ei ole. Kaaluta kaalu ei jälgi!". Teap nüüd kas, selle viimasega saab samuti, kui augusti kuu mõtetega.

Täna käis kaupluses tõeliselt huvitav persoon. Ülemus kutsub sääkseid Südamega Seppadeks. Need, kes tegelevad rauaga, sest muud moodi elada ei oska. Ta tuli ja vaatas veidi ringi ja siis hakkas rääkima. Ta nagu ei oodanudki minult palju vastuseid, ometi pidas ta oma monoloogi pigem meie kahevaheliseks vestluseks. Jutulõpuks saime selgusele, et tema on üks kunstnik, kes tahab hirmsalt midagi teha ja on tänu sellele elupiinades. Kuid sellega leppinud, teadlikult valis selle tee. Sest ta arvas, et kunstnik ei saagi muud moodi olla, kui vaid elupiinades. Ja polnuks ta seda teed valinud oleks piinad palju hullemad. Samuti tuli välja, et minagi varemalt kunstnikuks olin mõelnud hakata/saada/olla, kuid nüüd hoopis juuksuri teed läksin. Peale vaikust ta ütles" Tead, see on hea, et sa valisid praktilisema ala. Kunstnikuks õppides oleks sa samuti need piinad juskui kaela mananaud". Selle peale ma palusin tal defineerida "Kes on siis kunstnik? Kas see kes selleks õpib, või see kes tegelikult on?" Ta vaikis, ja kogu tema Jaan Tättelik olek tuli sellel hetkel välja. Kohati juba ennegi tekkis mul tema ees miskisugune hirm, sest ta näis mind väga selgelt välja lugevat! Ta vastas mu küsimusele vaid nii " Lepi endaga ära!" Teadmata, kas selle all mõtles "unusta kõik" või "võta ja kanna oma rist" olen suhteliselt segadusse aetud. Ma pole tavaliselt tuulelipp, keski kes oma suunda ja mõtteid kellegi järgi suvatseb seada. Vahel on hea, kui keegi sulle seinaga juskui pikki pead jookseb.

Ma loodan, et ta kunagi teeb oma sepise/raua/metalli poe, mis polegi juskui pood, vaid miski koht kuhu on hea minna, seal on soe ja võib alati kõigest rääkida. Muidugi on siiski interjööris koletul määral rauda.

*Jaan Tätteliku- all mõtlesin seda üdini rahu olemist. Seda seisu, kui inimesest saab aru, et ta on aru saanud kes ta on, miks ta on, kuid samas pidevalt selle üle juurdleb ja nii paljugi enda maailmapilti selgeks on teinud. Tema muhedat altkulmu naeratust mis on kaval ja elutark samas pilguga "Kas sa tegelikult ka usud, kõike mida räägin!?".

Tänase päeva vajeldamatu kõrghetk oli tööle saabumine. Ma ei tea kuidas ma aru sain, kuid koheselt kui nägin poe poole mööda koridori kõndides teiselt poolt vastu tulevat meest suure lillekimbuga, et tegemist on kulleriga. See mõte välgatas vaid korra ja astusin poodi sisse. Ütlesin Annelile "Tere" kui see sama noormees juba saabudes hüüdis, kas siin on Liina Hilda Ilves? Need on teile, "Palun" ja kaart on sees.

Esimest korda elus sain ma kulleriga lilled.
Esimest korda elus sain ma korraga nii palju lilli.
Esimest korda elus sain ma Oma noormehelt nii palju lilli.
...Ja esimest korda elus olen ma kuus kuud olnud väga-väga õnnelik!

(süda) Sind!

Things to think about.

2009-10-15T07:40:00.002-06:00

Viimasel ajal, kui leian end uitmõtteid ringi ajavad seisan ma tavaliselt ühistranspordis ja paratamatult mõtlen ma vaid siis ühistranspordist.

Näiteks , miks on 40 aastasel suurem õigus iste kohta saada kui 20 aastasel? Sest ometigi maksavad nad enamaasti sama pileti hinda ja suuretõenäolisusega teeb 20 aastane 30% rohkem tööd kui 40ne aastane.

Miks laspevankritega emad aravavad, et ühistransport selleks vaid ringi sõidabki, et nemad oma kärudega peale ja maha võiks hüpata. Ja kui selgub, et ühissõiduk on nii täis, et ta vaevu vaevu mahub hakkavad nad tavaliselt möirgama oinimesi käruga lükkama, nagu teised sõidukis viibijad peaksid seepärast akendest ja luukidest koheselt maha hüppama.

Kolmandaks, kui ühistransport on niikuinii täis ja sa tead, et sa lähed järgmises peatuses maha ära roni vabale istekohale istuma. Ja siis kui buss hakkab peatusse alles lähenema trügi ukse alla. Siis sa sitsid seal mu käe kõrval. Mina kes leidis ülerahvastatud bussis ainsa koha ukse ees seistes ja sealt umbes meetri kaugusest postist vaevu saab kinni hoida. Ja siis sa vaatad mind alt kulmu ja teed nägusid ja kurje hääli. Aga tead ükskord ma palun sind ka seista käed lahti bussis mis alles pidurit vajautama hakkab!? Seepärast et sina maha tahad ei pea mina kukerpallitama hakkama, eksole!?

Ja pärast kõiki neid mõtteid, mõtlen ma miks ma vaid sellest mõtlen. nagu mul milleski muust mõelda ei oleks. Aga kusagil mujal need uit mõtted peale ei tule kui just ühistranspordis. Mäletan kuidas NYC metroos sai tihtipeale hiiglama naljakaid jutte peas keerutatud.

Ja siis veel miks me ei Tereta inimesi, keda me Teretada võiksime. Miks me teeme näo, nagu me teineteist ei tea ja oleme kui võhivõõrad, nagu kõik teised seal peatuses bussi ootades. Tean võõrasetele t
Tere ei ütle. Aga kui sa pole võõras, kuhu jääb su Tere?. Miks laseb ülbus ja isekus nina nii kõrgele õhku ajada? Teate. Maailmas on paganama palju inimesi, keda me Teretada ei saa, ei või ja ei tohigi, sest muidu võiks meid päris kohtlaseks pidada. Aga, kui on võimalus miks sa ei lausu seda õnnetut Tere!? Sul on see võimalus, ütle Tere ära! Kui sa maha magad need harvad võimalused ja need üksikud inimesed maailmas, keda Teretada võiksid , siis lõpuks jäävad sul kõik Tered ütlemata ja Tere õigus kasutamata. Ja üldse sa kunagi siis ei Teretakski kedagi. Kasuta õnne, kui kedagi tead , ole viisakas ütle TERE!

I do Bitch a lot lately!

The story told. Argument disolved. I am easy like a Sunday morning.

2009-10-10T01:20:00.002-06:00

tema :
lugesin....
ei oska midagi öelda.........
....

Aga ma võin käsi südamel öelda, et ma ei ole sult midagi
varastanud. Alles siis kui tema mult küsis, et kas see ei tundu mulle nagu rohkem see mida sina tegid, siis
tuli meelde sinu kollektsiooni idee.

ma ju tegelen **** ja mulle meeldib mood. Kunstis meeldib mulle tegeleda inimese keha vormide analüüsiga.

Tegelikult ma olen väga kurb et sa arvad, et mul omal ei ole piisavalt mõistust midagi oma peaga väla mõelda.
Miks sa ei ole mult küsinud milline see kollektsioon on?

ja see, et ma ei julgenud sulle öelda, et ma tahan sama asjaga tegeleda millega sinagi. See oli minu poolt üliväga nõme ja
ma põen seda siiamaani. Lihtsalt inimesed teevad lolle otsuseid tihti peale ja mina olen noor ja loll inimene kes teeb neid otsuseid pidevalt.
Ma rikkusin sellega väga suure osa meie sõprusest ära ja sellest ajast peale tunnen ma meie vahel mingit nähtamatut müüri.
Aga sõbrannadega suhete perse keeramise maailmameistrivõistluste kuldmedali saaksin ma mängleva kergusega.

ma kinnitan sulle veelkord, et meie ideed on absoluutselt erinevad, aga kui sa tahad siis ma
unustan ära selle.
Et valestimõistmist vältida.

mina: Ma ei pidanud seda ka otseseks varstamiseks kuid a bit copy cat.

Vaata, minu idee oli teha klaasist korsett. Klaasist just. see oli kogu minu kollektsiooni alus. Korsetid, ja klaas.
Tead, kõige vihasemaks tegi mind asja juures see, et sina seda nüüd teed ja mina ei saa vb kunagi võimalust seda teostada! Võib olla et mitte kunagi ei saa minust enam seda, kes ma arvsin et ma olen.

Ja kui ma tema käest kuulsin sinu tegemist. ja kui sa solnokis lahkudes vaid poole sõnaga seda mainisid siis see lihtsalt oligi kui noaga minu südames hakeldamine.

Ei ma ei arva absoluutselt et sa oled idee-vaene või midagi sellist. Mitte kuidagi mitte sinna poole ka! Ma pean sind väga andekaks ja väga origanaalseks! Ja see, kuidas sa kunstiaga tegeled on kadestusväärne.

Räägi oma teemast lähemalt, ma tahaks väga teada.

Ja sorry, et ma pole suutnud seda varem sinuga läbi rääkida. See kõik teeb endiselt haiget. Sitta kanti. Ja ma ei tea ei usu, et ma sellest üldse kunagi üle saan. Mitte meie ideede kattumisest vaid kõigest muust ilma jäämisest.

See müür oli tõesti seal, aga püüame selle ehk maha murda, sest sa oled tõesti mulle kallis. Ja kui sa ei oleks siis oleks ma täiega bitchinud ja käega löönud!

Ära unusta ära kui kontseptsioon on teine! ja mõte tuult kannab! Lase edasi.! Seda, et sa midagi minu olematu liikumise millegi võimatu suunas tõttu katki jätaks oleks liiga palju palutud. Kui sa nüüd sellest keerulisest lausest aru said :)

Something aint right. Kui üks asi sööb hinge seest.

2009-10-09T07:57:00.002-06:00

Vahel on nii, et miski sööb sinu hinge ja sa ei suuda midagi ette võtta, et seda muuta.
Sellistes olukordades, kus ma tahan vaid vinguda ja halada, kui karm ja ebaõiglane on maailm tuleb meelde taaskord Maigi ja tema õpetus sõnad " Oled sa ise enda aitamiseks midagi teinud?"
Ega , ma ei ole. Võib-olla ma olen liialt arg. Aga siiani ma ei suuda uskuda, et keegi võib niiviisi sulle noa selga lüüa. Tõesti arusaamatu.

Tead, Sa oled mulle oluline ja hoolin sust palju. Seepärast vist ei julgegi otse küsida. Aga ma pean selle süsteemist kuidagi välja elama. Sa/see sööb mu elusalt. Ma ei taha olla ebameeldiv ja käituda jäigalt sest 75% minust veel tahab vägagi sind uskuda ja usaldada.

Ta kartis mulle rääkida, et ta tahab nüüd õppima minna sama asja mida mina tahtsin. See on sinust üsna kena, samas Sa nagu ei tunne mind. Jah, kohutavalt tegi haiget , et mind ei aksepteeritud ja ma ei saanud õppima seda mida terve elu soovisin. Kuid miks sa kardad mulle rääkida, et sa midagi sama tahad!? MA ei ole üldse pahane. See on ju sinu elu, sinu soov ja ma ei suudaks kuidagi sellele ette seista või ette heita.
Maailmas on miljon-tsiljon tüdrukut, kes tahavad õppida ja tegelevadki moekunsti ja stiliskaga. Vahel kipun ma juba arvama, et tegemist on üleküllusega ja võib olla piisabki sellest , et leian oma maitse ja sõnumi väljundina vaid tee oma riidekapi hullutamiseni. Ma olen alati kahe käega poolt ideedele, mis teevad mu sõbrad õnnelikuks.! Tead mine või hobukasvatust õppima aga ole siiras, ole sina ise edasi.!

Kuid see, mis sellega seoes mu hinge närib. See, mis mind esimest korda seda kuuldes endast nii välja viis, et kui mul oleks võime müristada ja välkuda oleks Tallinna tänavaid rüüstanud aegade suurim tornaado.
Kuidas silmagi pilkumata suudetakse esitada kellegi teise ideed enese omana?
Kas sa ei tunne, et sa ennast niiviisi petad!?

Tead haiget teeb, kui usaldad kedagi ja palud neilt abi oma projektiga kuid saatuse tahtel, raha nappudel ja ajapuudusel jääb idee teostamata. Pool aastat hiljem kuuled, et sama idee on hoopis nüüd tema idee ja seda teostama on asunud. Kuidas, see ei mahu siiski mu pähe???

Millegi pärast mulle tundus kohe, eelmine sügis, kui ma oma ideest lähimate sõbrannadega rääkisin kahtlus, et I made this stupid mistake! A foolish foolish mistake. Aga jooniseid postist tagasi saada polnud enam võimalik...

Sa tead sama palju kui mina, et idee oli minu!
Ma hea meelega tahaks teada, mis sa sellest kõigest arvad. Aga ma ei tea, kas suudaksin vestluse taktiliselt näost näkku pidada, siiani mul hakkavad käed värsisema süda puperdama ja ei leia klaviatuurilt enam õigeid tähti üles.

[Antud situatsiooni kirjeldamisel ei kasutanud ma meelega nimesid, sest ma ei taha sind mustada. Kirjutan sellest kui oma elu osast. Osast mis on olnud minuga juba mitu kuud. Loodan, et ma panen su vastas suunas ka minule mõtlema.]

Don't brake everything we have built!

I had is coming. Ehk- ma kolisin jälle- ma olen sick sick persoon.

2009-08-31T01:54:00.003-06:00

Lubasin Ühiselamu administraatorile, et tagastan neile võtmed pühapäeva õhtuks. Mõeldud tehtud! Ma kolisin VÄLJA!
Mitte nüüd päris õue, kuigi esialgsed tingimused ei ületa enamat, kui vaid fakt, et katus on peakohal, vesi kraanist tuleb ja asi on OMA!
Suureks miinuseks liskas meeletule kokku ja lahti pakkimisele on elektriku ootamine- selle viibimne ja pimedus, mis juba kell 8 ajal hakkab akendest sisse pressima. Peale selle asub pool minu elu hetkel käekottides! Üks hetk, millal tõesti oli näha, et minu kotiarmee õigstab end. Kotis mitte vaid seepärast, et pole jõudnud pakkida, vaid ka seepärast, et mul ei ole mööblit! Naerge nüüd kõvasti.!
Ma kolisin välja ja kuhu!?

Ma elan nüdü Mustamäel korter on uhke ja hea! :D
Kuid siiski OMA! :)

Amway- professional brain damaging.

2009-08-27T07:33:00.005-06:00

Link lugemiseks: http://www.tarbija24.ee/?id=153875

Kommentaar näiteks:

Jurist : Amway´g aolen paar korda kokku puutunud. Algul ei teadnud mis värk on ja läksin töökaaslase jutu peale õnge ning soetasin hüper-superhead hambapastat. Kallis oli, aga no ei viitsinud juttu kuulata kauem ja tõesti tekkis huvi proovida. Proovisin. Ei mingeid imesid, tavaline - ainult oluliselt kallim-hambapasta. Ei mingit looduslikku kraami seal ega midagi. Kulus sama kiiresti ära kui tavaline pasta, eriti ei vahutanud ka. Enam ei ostnud-kolleeg käis küll "töötlemas", aga viitasin rahanappusele. Ema sai ka korra tööl "ajupestud" ja tuli koju selle kõikvõimsa ja kõikepuhastava nõude-põranda-enese-vms puhastusvahendiga ning suuloputusvedelikuga. Ei vahutanud, nõud jäid rasvaseks. Minu jaoks oli ebamugavalt ja ebaökonoomselt vedel (kui see kontsentraat kasutusjuhendi kohaselt lahjendada), kulus seda palju. Suuloputusvedelik pidavat olema põletikuvastase ja haavu raviva toimega. Suuloputusvedelikuna oli hea, haavu ei ravinud - huvi pärast katetasin kassi kriimu peal, miskit ei toimunud - nagu ikka, kõige paremini ravib vene haavakreem "Propolis", 25 EEK oli viimati:) Enam Amway´d ei soetanud. Olen 2 korda saanud kutset "ärikoolitusele", pole kahjuks saanud minna, kuigi tahaks - tahaks teada, mis jutt see on, mis inimesi lolliks niiviisi teeb. JA lolliks lähevad nad küll. Kolleeg on töölt äärepeal kinga saanud,s est ei viitsinud enam mõtetut palgatööd teha ja istus oma kabimetis Amway asju ajades. Sai 2 distsiplinaari. Nüüd vist asi veidi paranenud - ise enam seal ei tööta, täpselt ei tea. Kursuseõde jättis tasuva erialase töö Tallinnas ja magistrantuuri pooleli ja läks Soome "äri tegema". Tuli 3 kuuga tagasi. Endisele tööle tagasi ei saanud, nüüd teeb hoopis müüjatööd poes.
Hiljuti puutusin kokku LR-ga. ka mingi poola-saksa vms kräpp. Sõbranna keeras selle peale ära. Tema saigi töölt kinga - ei viitsinud enam "mõtetut" palgatööd teha. Nüüd on töötu, see-eest kodu LR jampsi täis. Kaastundest ja tüdimusest imetoodete juttudest soetasin hügieenilise huulepulga. Ütlesin, et enam ei soovi - kallis on. Sõbranna pressis peale - kuidas nii, teenid ju väga hästi? Vastus on lihtne - ma ei soovi investeerida oma ausalt teenitud raha petuskeemidesse ja võrkturunduse toetamisse, ma ei soovi osta poest müüdavast kordi kallimat saasta. Uskumatu. Ei tea, kuidas inimesed nii-nii mõjutatavad on ja ei oska iseseisvalt mõelda ja neid skeeme läbi näha. Ja ega nad ei kuula ka teisi, kui neid hoiatatakse. Jube lihtsalt.

Puudutatud: Palun ärge hakkake seletama, et läbikukkujate ainus probleem seisnes selles, et nad tegid liiga vähe tööd! Või, et nad ei unistanud piisavalt, vb jäigi üks sissekanne "Oma unistuste raamatusse" sisse kanda!?!?! (Ma naeran siin kohal kõvasti! Mitte viimase idee vaid selle kasutuse üle!)

Parem vastake küsimusele, kuidas te tõesti makse maksate?
Mis seletab "pole keemia!" pudelite rämedat keemia lõhna ja muid kõrvalnähtuseid!!? Inimesed ei usu piisavalt?

Mida sisaldab Glister suuloputusvahend?
Water, SD Alcohol 38-B, Polysorbate 20, Glycerin, Flavor, Sodium Saccharin, Cetylpyridinium Chloride, Poloxamer 407, D&C Yellow No.10, FD&C Blue No. 1

Looduslik!? MY ASS!

Sorry ma tõesti ei suuda aru saada, miks selga ajades musta ülikonna saab igast ehitajast koheselt ärimees!?

Seda äri tõesti reklaamivad ka mõned midagigi saavutanud isikud.(Endiseld linnapead? keemikud? jm. haridusega inimesed?) Kuid kas tõesti koos õhtustades süües raiped ja manustades lademetes alkoholi, juues ohtralt alla ja peale Suuloputusvahendit hävines koos pohmaka ja kõhuhädadega ka viimanegi mõistuseraas!?

Not meaning to offensive to one or other. Not against anybody's personality nor as they where before that big boom. Just don't hate me not thinking same abaout some shit.

You say I am Bitch, like it is a bad thing.

2009-08-24T02:37:00.003-06:00

I am running arrons. Calling brokers. I want my own place!

I used think dorm is ok, it's fine. But hey, I was alone in here before, now it looks and seems like a dorm! I am so done with that shit now.

Had my BF. over last night, there would not be any champaign drinking then, or should it be, two is a pair tree is a company!?

I packed half of my things together and put them under my bed.(clothes, my heart is bleeding!) Gonna take all my paintings and pictures down from one wall aswell. Ouu god it's really gonna look like grap then!

Otherwise I look forward to get that place I am eyeing right now. Gonna rock the interior have some neet ideas! I need it! I want it! I am GONNA GET IT! Hold the thumbs.

Lesson of the day. Laugh.

2009-08-23T10:52:00.002-06:00

Don't try to take hard boiled egg to the work. Putting it to your bag, without box protection- result not so FINE!

arrr.

The World spins sometimes still against me. Ehk- Kuidas ma rongi taha kinni jäin.

2009-08-22T01:56:00.003-06:00

Eelnevale kahele päevale mõeldes tõusevad suunurgad iseenesest üles ja ma hakkan muigama. Sest vahel tundub, et kogu maailma pa*k, tahab just minu peale laskuda. Kuid ei, ma pole nii depresiivne, kui see alustuseks kõlada võis. Jällegi, ma leian, et olukord ja situatsioonid millese ma igapäevaselt satun on lihtsalt paganama naljakad ja võiks varsti terve komöödia filmi neist vändata.

Nimelt, miks ma eile põrisesin kui porilane oma ühikatoas? Miks ma pidasin vajalikuks öösel kell pool 12 and later... nügida suuri riide kappe ühest seinast teise, tõsta voodeid üle kappide ja ringi laduda "kööki". Ma tõsiselt kardan, et see, kes minu tuppa kolib on mingisugune kalapraadija! Ja ei ei ei "oiiiii" kuidas ma sääkseid ei salli! Jap jap jap! Lõpp luksusele ja privaatsusele minu imepisikesse tuppa saabub esmaspäeval toanaaber! Ma olen siiani vihane kui rasvatihane! Mõistmatu lugu! Loo-tu-se-tu!!!

Eile hommikul leisidn postkastist e-maili! "Tere kas olete TTK üliõpilane? Majutame teie toas alates 24.aug esmakursuslast." Etta sjoo!? Ma selle peale ikka uurisin, et kas registraruur on teadlik faktist, et toas on vaid 1 VOODI! Veel kirjutasin teisegi kirja, küsimaks, millal nad kavatasevad selle voodi tuua, kas Esmaspäeval! Sellele aga nemad ei suvatsenud terve tööpäeva vältel vastata!
Õhtu kodupoole sammudes. Ma aimasin halba ja Ohh ei olnud see mitte üllatuseks leidagi see voodi keset oma tuba! KESET TUBA! Blokeerimas pääsu nii riidekappi kui ka "kööki" pääsemaks peegli ette või isegi lülitamaks tv sisse! No kuidas kellel nokib eks!? Aga tõsiselt nii ikka ei tehta ju!

Igatahes sain ma toale esialgse uue kujunduse, väga täbar, väga täbar! Enamus oma asju saadan nv nüüd koju, sest nad lihtsalt ei mahu sinna tuppa siis enam! Nad ei mahtundu õigupoolest ju üksi ollesgi! Ha unistada õmblusmasina omamisest vahetusläheduses võib nüüd unistama jäädagi! Ja kuidas, kas, mis me peaks seda väikest riidekappi ka nüüd jagama hakkama!!?? EBALOOGILINE! Ei mahtunud ju ühe inimese riidegi- ei ütle et sul on liiga palju riideid! Ei ole.

prrrprrr.I slept on that idea. Ja vb ei olegi see kokkuvõttes kõik nii KOHUTAV , see on ikkagi ju ühikas ja ma olin selle faktiga mingis ajusopis arvetsanud, kuid jutud võimalikust üksi toas olemisest hellistasid mu lootusetult ära!
Eks siis paistab! Kui ta kala praadima hakkab söön ma ta lihtsalt räigelt bitchimis meetodil välja. Aga kes teab võib-olla on tegemist üli-normaalse inimesega! :)

Ma peaks endale paremini selgeks tegma kella kontseptsiooni. See ei ole mitte vaid akseksuaar ja pilgutõmbaja,vaid sellel on lausa tomiv praktiline ülesanne! Ta ju nimelt näitab aega! Kust sai alguse minu krooniliste hilinemiste saaga on teadmata. Ma veel juurin selle probleemi algusaegu ja püüan end tuleviku tarvis parandada. Teiseks puudub mul igasugune võime Tallinna ühistranspordi liinide aegu omavahel klappida. Pidevalt läheb üks või teine ikka 6-9 minutit varem ja järgmine ei tule enam veel sisse harjutud 2 minuti, vaid 20 või 30 pärast! Mis on lootusetult kaua, kui pead oma poe ukse täpselt kell 10.00 lae alla laskma ja esimesi kliente naerulsui tervitama.
Neti puudumisel ei olnud hommikul võimalust ka ülekontrollida varemalt kasutatud liinide aegu ja nii ma läksin huupi. Loterii peale, süda juba adrenaliinist sees tuuseldamas, kas jõuan või mitte!? 17 buss oli läinud, kõndisin trolli peale, see läks umbes siis mööda kui mul oli tänava otsani veel 50 m minna, ja jooksmisest sel korral kasu poleks sündinud. Lõin käega ja mõtlesin, küll jõaun! Sest meeles tiksus, et Estonia eest läheb buss 9.31. Nr 3 alustas sõitu 9.16 ja vabadue väljakule jõusidn ma juba 9.25, lippasin sealt Estoniasse . Ei leidnud sealt Kalle Mallet vaid buss läks juba 9.26.! Mind ootas ees kuri saatus.." Kui Liina Ülemistele jõudis olid teised kõik juba oma uksed avanud". Lippasin Hobujaama ja sain siiski 9.49 Majaka põik peatuses juba maha. Üle tühermaa joostes märkasin ma aga eemalt kurja kuulutavat kaubarongi. Maagilisel kombel tundus see just pikim ja aeglaseim, mida Eestis nähtud! Seal ma siis seisin ja ootasin, vagunite möödumist, kell tiksumas halastamtlt tunni viimaseid minuteid.

Kõik läks õnneks, kohale ma sain and on time! :)

Aga tegelt olen ma TTK ühika personali peale ikka maru vihane! Ja seda raevu, ehk leevendatult nad esmaspäeva hommikul kell 9 oma kontoris näha saavad!

.

2009-07-22T11:31:00.000-06:00

Today's fortune: Many of the great achievements of the world were accomplished by tired and discouraged men who kept on working.

Somehow I should have knew.

Kas sa tead?!

2009-07-22T06:41:00.002-06:00

Kas sa tead, milline on tunne, kui sinu eluaegne unistus korraga otsa saab? Kui ainuke asi sinu elus millel oli põhi ja õigus!? Ainuke, mida sa teadsid kindel endas olevat. Selle kõige peale sulle kaks korda järjest rämedalt näkku sülitatakse!?

Kas tead, milline on tunne, kui sa tead, et kõik milleks ja kelleks sa kunagi püüdlesid ja arutuid tunde roppu tööd tegid olid mõttetud, sest sinust ei leitud seda kübedki annet ega teadmisi.

Kas tead, minus ei ole enam teletupsu väge. Korraga vastu maad surutud ma tõstan üles vaid käed, korrutamata:" veelkord veelkord ", vaid lasen langeda pisarail.

Palun ole vait, ja säästa mind neist sõnadest, et küllap kuidagi ikka saab. Kõike ei saa nii kergelt ja kõik võtab aega ja tööd! Kas ma siis ei tea!? Arvad, et ma olen niisama istunud ja lootnud kõike sülle kukkuvat!!??

Ma ei jaksa, ei jaksa olla enam see supergirl ja wonderwomen, kes kõige oma jamaga toime tuleb. Neil õnnestus mind lõpuks murda. Ma tunnen, et ma oleks justkui ennast terve oma elu petnud ja petta lasknud. Naiivselt uskunud, et jah ma olen isepäine jah ma olen andekas!? Näed Shit luck ei olegi kõik nii ilus.

Ma ei tea. Enam ei tea mitte midagi. Minu "MINA" peegel purunes täna ja peegleid kummiliimiga suvaliselt kokku ei liimi. . .

What's on my mind!?

2009-07-04T02:13:00.002-06:00

Having plan to have no plan sucks!

Or should I just relax and enjoy, one way or another everything comes together anyway...

as long he is with me?

Lahinguväljal näeme rsk.!

2009-07-03T23:41:00.003-06:00

Kes ütles, et Orkuti Päeva Fortune on totaalne grapp:D

Mulle tuli sealt päeva tõde nagu välk selgest taevast :)

Today's fortune: You cannot plan the future by the past.

Kes teab see teab;)

Minuga juhtub.

2009-07-03T13:12:00.002-06:00

Päeva kild:
Turvamees tuli juttu rääkima. Tsillisime seal. Tuli jutuks, et ma hakkan pool tundi varem kinni panema, ja siis ta, et oot oot oot mis asja?! Ma siis seletasin, et sepagrill kaalub 54 kilo , selle tuppa vedamine on suht aegavõttev töö. Läksime välja, et ta proovib tõsta. Tugev kaitseväelane tõstis aga grilli aluselt maha. Okouu, seega pidin kruvima kinnitus kruve veidi lahti, et me saaks selle sinna posti otsa tagasi panna ja siis kinni keerata. Aga loomulikult pillasin ma selle kruvi käest, ja see läks ilusti terassi laudade vahelt alla. OI OI OI Shiiiiiiiiiiiiiit! Seda muidugi seinapoolses ääres, nii et suht VÕIMATU on selle kätte saamine. Turva ei saanud kohe aru, kuni kuulis mind "Fk shit shit shit" Hakkasin täiega naera ja OMG OMG korrutama, mis ma pean nüüd Seppadele helistama ja uue laskma teha ja oii ma pean kinni maksma ja sada häda. Siis vaatasin seda lauda, see oli kinnitatud kruvidega. Mul oli aga toas akutrell, mille olemasolu ma kohe ka turvamehele teadvustasin. Pidasime plaani mitu kruvi peab lahti tegema, et saaks latti painutada ja kruvi kätte saaks. Mõeldud tehtud, pool tundi asjatamist oli latt põrandapinnast lahti, kruvi käes, turistide uudishimulikud pilgud mulle, trell käes seelik seljas, naelutatud ja meil mõlemal nägu nalja täis. Lasime latti uuesti kinni, sepagrilli kokku ja trelli kappi :) Oma 40 minutit sai veedetud , turvamees pühkis käsi kokku omavahel ja möönis "Ei nalja peab saama!" Ja asus oma kontrollringile mööda territooriumit.

1197 -10.20

2009-06-30T06:20:00.001-06:00

Tunnuskood Asukoht Ruum Aeg Tulemus
1132 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:00:00
1171 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:05:00
1175 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:10:00
1181 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:15:00
1197 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:20:00
1205 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:25:00 Positiivne
1208 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:30:00
1236 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:35:00 Positiivne
1268 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:40:00
1345 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:45:00 Positiivne
1359 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:50:00
1397 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 10:55:00
1301 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:00:00
1401 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:05:00 Positiivne
1424 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:10:00
1420 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:15:00
1429 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:20:00
1437 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:25:00
1472 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:30:00
1497 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:35:00
1525 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:40:00
1566 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:45:00
1572 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:50:00
1578 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 11:55:00
1189 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:00:00
1285 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:05:00 Positiivne
1229 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:10:00
1363 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:15:00
1432 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:20:00
1589 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:25:00 Positiivne
1581 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:30:00
1606 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:35:00
1633 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:45:00
1675 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:50:00
1681 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 12:55:00
1459 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:00:00
1687 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:05:00
1227 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:10:00
1693 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:15:00
1708 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:20:00 Positiivne
1723 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:25:00
1140 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:30:00
1442 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:35:00
1186 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:40:00
1407 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:45:00
1731 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 13:50:00
1270 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 14:00:00
1327 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 14:20:00
1700 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 14:30:00
1200 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:00:00
1378 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:05:00 Positiivne
1450 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:30:00 Positiivne
1386 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:35:00
1490 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:50:00 Positiivne
1225 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 15:55:00 Positiivne
1631 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 16:00:00
1240 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 16:05:00 Positiivne
1275 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 16:20:00
1220 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 16:35:00 Positiivne
1452 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 16:55:00 Positiivne
1263 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 17:00:00
1230 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 17:40:00 Positiivne
1560 Tartu mnt.1 214 29.06.2009 17:55:00 Positiivne

Simple as That. - I will rule it.!

2009-06-30T01:59:00.003-06:00

I have put a lot of thought in my destiny and my future last 24 hours.
I have been thinking of my "thing" and my purpose and the message I wanna give. I have been more deepen with this last night that I was last 3 weeks, at least I feel like it. . .

Sooner than later , I guess.

I think my interview... well now I think it kind of sucked. Later on thinking about my presentation, there was NONE. I was there. they where there, but I got so stucked and was like "whowhowhouuuu" . Just smiled. Totally forgot to tell what it was that makes me IT. Got so nervous. And was not so satisfied with my own designs either, the ones I presented. The ones which kept pomp in my head, where much better. They had some thought. They had ME.

I see now that dreams don't come true, just because I want them so bad.

Just a little bit more hard work. Some more knowledge and bigger ears and brighter eyes...morw time and experience.

Ouu please, let the results out, Need to know...
which way to go...

Is that true, I was not meant to be One I always wanted to be?

You see, I am loosing myself.!?

Other side of the door, waiting my time. Next all to those bright heads with big maps and probably with fantastic creation. I felt my heart bombing and hands shaking. I was freaking terrified. Looking my little skirt made to dress at 3 am last night, I smiled. They are probably staring me the same as I am at them. So I raised my head and kept telling myself to be confident. I was, at a bit.

Don't start telling me not to put myself down. I am not! I know What I am worth of. I know there would be loss If I would just stop and never do this again. I am fool Maybe, I am OK to try again and again and again, like a Teletubie's who can not say goodbye at once.

Just so afraid I did not present myself to be memorized. They asked me a famous designer who as well had in the past used mechanical tools and etc. Had no idea, It was Chanel. I was really surprised. They also said someones, who's name I dont remember, because there is a lack of information about Estonian designers, comes threw in some of my works. Now, is that good or bad? They're seeing similarities. Do they see that as copying? If that, I had no Clue about that! The fact that there is even something like that to notice!?

Gimme answers. YES or NO. Simple as that.

Kui kuidagi ei saa saab kuidagi ikka.

2009-06-29T04:34:00.002-06:00

The progress of my painting. Though not so great work.

2009-06-27T13:15:00.001-06:00

Other side of some other rainbow.

The Fun on Life.

2009-06-20T13:17:00.003-06:00

Loomulik naine "Tahan!Tahan!Tahan!"

2009-06-02T23:08:00.005-06:00

30. Mai'l toimus selle aasta ERKI moeshow, kuna ise lavataha pääset ei saanud käisin seda publiku seas nautimas.
Ausalt oli tegemist minu esimese sellises staabis moeswhowga, jah ka vaid jälgides. Ja mina jäin rahule. Korraldajad said hästi hakkama, tubli Rutš.! :D
Kuigi kollektsioonide seast leidsin vaid näputäie totaalselt vau faktorit, oli üldpilt siiski rahuldavalt inspireeriv.

Siin kohal paneks üles kaks eriti silma paistnud modelli:

Erika Vakulenko

Maigi Moor

Tublid olite tsikiitad ;)

LISAINFO: "Sündmused muudavad inimest" ainetel.

2009-05-24T04:45:00.004-06:00

"...1930ndatel aastatel Ameerikast kulutulena levima hakanud majanduskriis jõudis paratamatult ka noorde iseseisvnunud Eesti Vabariiki. Võimul olnud Pätsi valitsus oli raskes olukorras, kaotades lootusetult pidevalt suureneva tööpuuduse ja palkade alanemisega rahva usalduse. Probleem suudeti lahendda üheskoos usaldusvalitsuse moodustamisega, kuhu kuulusid kolm suuremat parteid. Poliitikud suutsid leida kompromissi, astudes üheskoos välja isamaa iseseivuse jätkusuutlikuse eest. Kas olid võimukandjad tol ajal alalhoidlikumad, koguni ausamad? Sadu aastaid võõrvõimude all eksisteerinud rahvuslusest väljakasvanud haritlaskond ei olnud nõus riigipirukat vaid endi vahel jagama. Võib uskuda, et sel ajal maksis vaba maa ja oma seadus rohkem, kui uus liiklusvahend või korter pealinna südames.
...Taasiseseisvunud Eesti murdis info-ajastul maailmakaardile kiireima majandusliku arenguga. Tänu sellele on üldine rahva heaolu paranenud. Üksikisikute edulugusid kinnitavad tänavatel kiiremaid ringe sõitvad sportautod, lõunamaa reisid ja suvilad. Tähelepanelikult rahavoogu jälgides võib tähendada, et suurt tulu lõikavad võimukandjad. Valimiste eelne reklaamikampaania kogub hoogu ja sellega kaasnev meedia väljaannetes levima hakanud laim vastasleeri pihta jagab brutaalselt kodanikud kahte gruppi. Kas ühel hetkel võib juhtuda, et õitsemise meest veel magusad suud neelavad alla patriotismi? Kas tuhmistab ihnus emotsiooni, mis veel kümmekond aastat tagasi Tõnis Mäe lugu "Koit" kuulates pisarad mööda silmanurkivoolama pani. Kus on tänapäeva poliitikikute jaoks tõde?

There's some pointy and pointless thoughts I have been thinking.

2009-05-24T03:20:00.006-06:00

Täna hommikul oli tööle tulles väljas koolilõpu lõhn. Suvevaheaja ootuse mõnus aroom. Igal kevadel on see olnud õhus, nüüd, kui mitte midagi selle lõhnaga ei lõppe vaid kõik just algamas on, mõistan, et tegemist on lihtsalt toominga õite ja õitsele pukenud lillede kooslusega. See midagi, mis teeb eeloleva suve nii heaks ja veel piisavalt kättesaamatult magusaks.

Üle poole kuu Tallinna linnaliiklust "nautinud" soovin ma juba igapäevaselt vaid rulluiskudel liikuda, jalgratast omada või sohvrit. Põhimõtteliselt, ei ma ei leia, et Tallinn on suurlinn. Jah, ja ega ma ei ole nende neidudega, kes bussis linnale, kui metropolile viitasid selgitades, kuidas nende tuttavad maalt ei julge linnas ringi käia, nõus.
Meil puudub ju tegelikult arvestatav ühistransport. Ehk jah, suurematest elamis keskustest saab kesklinna, aga laiemad võiamlused kuhugi jõuda ja kiiresti on lausa võimatu.
Näiteks olin ma ühel reede õhtul Ülemiste keskuses tööl, keskuse poed on avatud üheksani. Käisin läbi toidupoest ja hakkasin Nõmme teel asuvasse ühiselamusse liikuma. Esiteks, ei liigu sellest keskusest sellisel ajal enam ühtki silmapiirillt kinni püüdavat bussi. Võib-olla on see tingitud ristmiku ümberehitusest aga võiks ju olla mingisugunegi suunamine. Või olen ma lihtne lammas? Pärast 11 tunnist tööpäeva võtsin ma ette jalgsimatka, liikudes Autobussijaama. Seal olid kioskid juba oma uksed sulgenud. 17a buss liikus sealt plaani järgi alles poole tunni pärast. Liikusin edasi kesklinna poole,läbi mõeldes teepeale jäävaid pileti ostu võimalusi. Esimene oligi alles vabaduse väljak.! Kioskis oma pileteid lunastades, möödus samal ajal buss ja ma jäin maha!!! Plaani järgi tuli järgmine taaskordse pooletunnise vahega!
Nutt juba kurgus, kell 10, olen alles Vabaduse väjakul. Istusin esimese trolli peale ja liikusin edasi Kristiine keskuse ette, kust veel oma pool tundi koju kõndisin.
Koju jõudsin kell 23!!! Kaks tundi pärast oma ametliku tööpäeva lõppu ühsitranspordi olematuse tõttu. Sedapuhku oleks ma ju võinud vabalt maale ka hääletada, olen enam kui kindel, et see oleks toiminud kiiremini.

Samal ainel jätkades. Kes teab, kes on reisi saatjad??? Nad hakkavad noori emasid ja puuetega inimesi trammist sisse ja välja aitama. Pileteid müüma. Kas ka kontrollima? Kui nii, läheb jäneste elu liiga närvesöövaks. Kuid, kui mitu reisisaatjat ühe liini peale pannakse? Kokku saab neid olema 900, kas teised kodanikud ka enam trammi, trolli ja bussiga liigelda saavad, kui ühistransport on "sots"-töötajaid täis. Selle kõrval aga annab loota, et ehk need uue otsa leidjad, kellele seatud ainuke tingimus on rääkida riigi keelt arusaadaval määral oskavad ja aitavad nendel vaestel Viktoritel, Vassiilidel ja Oljesjatel hääldada peatuse nimestusi. Sest jube raske on aru saada, ilma, et silmad tänaval mööduvat haaraks, kus parasjagu viibid. Õnneks on meil liikumas ka uuemaid mudeleid, kus kõlar on hea või juht tasemel, et sõidu ajal saab rahulikult head raamatut nautida. Ja kas seepärast vaatabk naaber viltu mu raamatuse, sest see ei ole tavaks? Sest tema ei saa lugeda, sest ei ole kindel, kui sa "krrrrtahh" peatuses kogemata suure ehmatuse peale väljud.

Kus on ikkagi see metroo, mida valitsus ilmselgelt varjab.! Sest fakt on see, et sellest Vene meedia mõned aastad tagasi pajatas!!! Teeme siis nüüd uksed lahti!?. On või ei ole idanaabrite poolt ehitatud, saaks kiiremini koju.!!!

It is flying away... better save it somewhere.

2009-05-20T04:37:00.003-06:00

Mulle ei meeldi, kuidas ma aja üleliigsusest ja vabadusest laisaks muutun. Mulle ei meeldi, kuidas ma naudsin vabal päeval vaid vedelemist ja vaataks sadu ja miljoneid kordi mingeid vanu filme.

Samas valdab jõuetus ja huvi puudus...

Õnneks hakkab tekkima rutiin. Olen tagasi kodus, sellega harjunud ja loomas oma elu. Või noh püüan sellega hakkama saada :D

Aastavahetusel küsisid Nick ja Raheeen, mis on minu uusaasta lubadus, millele ma koheselt vastasin " Get my life in order", nad vaatasid suurte silmadega otsa ja ütlesid "Welllllllll, Good luck!" Jah, lubadusi jagada on kergem, kui neist kinni pidada.

Mul on käsil hetkel üks eluloo raamat, by Carole Burns "No such thing as ordinary", mis kirjeldab ühe ameerika vanadaami elu ja katsumusi. Ei teagi, kas huvi pakub pigem ajalooline või kellegi eraelu pahupooled. Carole on minu hea, hmmm "Sõbranna", ta on juba varem blogis tuntust kogunud Vanaema:D

Ma ei luba, ei endale ega kellelegi teisele, et hakkan iga päev kirjutama. Kuid plaan on nüüdsest mingil määral taaskord jätkata. Sest mõtteid ja sähvatusi, mis päeva jooksul pead läbivad võiks teinekord mälestuste tarvis üles tähendada.

Having it all, there is nothing much to want.

Kui loogika enam paika ei pea.

2009-02-25T06:55:00.002-07:00

When logic doesn't make sense anymore.

Minu kaootiliste päevade öö ja hommikupiirid lähevad aina enam segamini. Öö ja hommik tulevad mõlemad kena hilinemisega.

Olen viimastel päevadel saanud reaalsuselt aina tugevamaid põntse.
Kaheksa kirja päevas, et valiti keegi teine ja nad siiski mulle edu tööotsimisel soovivad on ehk kõige väiksem neist.

See, kui 4 korda päevas pangakontole helistad ja seal endiselt vaid 2.80 on, on natuke valusam.

Kuidas sa end korjad üles?

Kunagi kui minu ema oli kodune, või ta töötas kodus siis arvasin ma alati, et tal on liiga tsill. Magada saab kauem, kodus õppima ei pea. Ometi, ega lapsemõistus seda veel lahti lammutama ei peagi, et kõige taga on töö. See, et kodu puhas oli tähendas, igapäevast tunni ajast nühkimist, see, et toit laual oli tähendas kolm korda päevas mõtlemist, arvutamist, jagamist, poodlemist, kokkamist ja nõudepesu. Selle vahele oli vaja veel riideid ja niisama jutu aega ka.

Nüüd ma juba mõistan, miks ema mu kunagi oma tuppa õppima saatis ja ütles, et ta ei suuda mind enam kuulata. Ma tõesti olen juba väiksest peale non-stop rääkinud. :)

Eile vaatasin õhtul Tähelaeva, proua Helle Meri oli saates. Ta olevat kunagi vastanud küsimusele "Mida Te nüüd teete?" " Olen riigi-pensionär". Ja siis nõuti tal seletust " Aga, mida te seal kodus siis teete?"

Mina ei ole Eestis oldud aja jooksul endiselt niisama teleka ees passinud. Õhtustel tundidel või külas olles. Mitte niisama, et aega surnuks lüüa.
Kuidas või, mida teevad teised kellel tööd ei ole, ei tea. Aga uskuge mind, ka nemad on õhtuks väga väsinud.

Olen olnud viimasel ajal keskmiselt kaks tundi päevas tööportaali koduleheküljel. Otsinud, kandideerinud , pidevalt cv kohendades ja kaaskirju vormistades. See ei ole lihtne, proovida end iga 20 minuti tagant kellelegi maha müüa.!

Ka noored emad, kes noorte isade arvates kodus vaid tühja passivad. Pere isa ukse sulgemisega jalad seinale viskavad ja terve päeva seepe jõllitavad. Siis andke andeks?! Kui sa tuled koju, sinu pesu on puhtaks pestud, laps pestud kammitud ja "entertained" (meel lahutatud), söök soe laual- Ära vingu. Ütle Aitäh.! See on suur töö, mis nad teevad.!

Kas töötul võib päevakava ajaga harjudes muutuda palju kiiremaks kui see enne oli? Päevad kurnatumaks ja ükshetk, kui majanduslangus läbi saab on need samad nö töötud
veel kurnatumad. Ja saavad lõpuks tööle puhakama.!

Tahaks loota.!

Tõsi, ärkasin täna hilja. Liiga hilja, et siia kellaaegagi üles tähendada. Sa muigad. Aga olen juba palju teinud. Pärast nädalat kodumaal viibimist astus minu vanem vend ema tuppa, kus resideerun nüüd mina. Mina ja minu kohvrid, küsis ta " Mis siin toimub!?". Aga ela ise kohvrist 2 kohas korraga ja külasta inimesi ööseks rohkem kui 2 korral nädalas. Paki kokku, paki lahti, paki kokku, paki lahti.

Ma ei passi tühja.! Tegelt ka ei passi.

Aga, kui ma seda viimasel ajal endale vaid korrutan kas siis tähendab, et siiski passin? Passin, tunnen süümekaid, kuid olenamata oma ponnistustest olukorda suuta muuta, vannun et ei passi tühja ja olen kellelegi kasulik!?

Kahe maailmaga seni veel ühendatud.

2009-02-23T08:17:00.005-07:00

Kindla rutiini puudumisel on raske leida vabasid auke, olematus päevaplaanis, et sundida end kirjutama millestki, mida pole olnud või oleks tahtnud teha.

Jah, Olen juba kuu aega kodus olnud. Peaks ehk ka oma sammud tööturu ametisse seadma ja end töötuks registreerima. Minu ponnistused head, (loe: mitte miinimum palgaga) tööd leida ei ole seni vilja kandnud.
Kui sul on midagi pakkuda, anna teada;) Nagu kellegil meil oleks tõesti 5 töökohta soolas. Anna abi!?

Juba päris algusest peale on olnud tunne, et midagi ei ole muutunud. Tagasi saabumise kultuuri shokk ja olemata. Kodus on hea. Minu positiivne meel pole ka sissetuleku olematusest kuidagi langenud.

... Vanaema külastades uuris ta, mis ma nüüd teen. Kas tööd leian? Kas ma ei teadnud, et Eestis elu nii paha on. Kõigelõpuks lisas, et tema poleks tagasi tulnud. Siis ülimalt ekstaasis, Eestis viibimisest, hõiskasin, "Ei Ei Ei.!" Kodus on kõige parem! Ja endiselt on parem.! >Kodus on hea see, et sul on võimalused kõiki koguaeg näha, neile helistada:)

Sel nädalavahetusel käisn kaks ööd tööl. Rakvere Kebabis. See on raske töö, olla õhtu kella 6 hommiku 5ni ja seista fritüüri ees ja valmistada burgereid klientidele, kes hommikul möödunud ööst sut-sut vaid mäletavad.
Sirli, üks kena tore ja lõbus tüdruk oli üks põhjus miks olin üldse nõus seal tööl olema. Ta küsis, kus on parem siin või seal?
Minul on Eestis parem. Aga mõnel on Ameerikas parem. Asi on suhteline, kui perekeskne sa oled? Millised on sinu väärtused. Ka patriotism ja keele armastus mängivad võõrriiki kolides suurt rolli, aja möödudes kidlasti.

Homme lähen ma Auküla suusamaratonile :)
Maratoni osa sellest nometusest on küll pool muinasjutt, aga sõitu lähen ikka kindla võidu peale :D

Miks on nii, et kui laualamp tükk aega on põlenud läheb järsku pirni valgus palju eredamaks?

Kallile Elile tahaks soovida "Happy B-Day!" Minu väike poiss saab täna juba 6 aastaseks.!

Why go easy if there is way of Liina. Ehk- suunal võõrsilt kodumaale.

2009-01-31T14:43:00.000-07:00

Kui Eestimaal bussis arvuti sisse lülitad ja sellega klõbistama kukud totaalselt teadmata, et bussides võib intnett olla, kergitavad vanainimesed eesistmel kulme. Pooleteise tunnine tühja passimine tundub mulle liialt ajaraisk. Eriti siin, kodus kus kõike on teha tavalisest rohkem.

Olen nüüd kodus olnud juba päeva. Tundub oma nädal. Ette plaanitud kokkusaamised siin ja seal , juhuslikud möödumised tänavad ja ka mjuba täiesti uued tutvused on seljataga. Esimene mulje on " Mõnus!". Olen rahul, et olen kodus.

Eelmisel reedel 23 jaanuaril ma hakkasin ma psühholoogisiselt koju tulema. Bostonist lahkudes olid silmad autoski veel istudes vesised. NJ aegu korrates ja veel viimast naudeldes möödus nv kiiresti. Omasuguste tavaliste seiklustega.

Seiklused alles esmaspäeva hommikul algasid. Võib öelda, et kõik mis valesti minna andis läks valesti. Alustades loomulikult meeletult tõsisest faktist, et siiski siiski jäi mini vani asemel tellimata strech limo.
Hommikusöögi me veetsime hiljuti avastatud american dineris , kus õhkkond oli mõnus ja peekon hea- kurb tõdeda, et varem me oma silmdega ringi ei vaadanud.
Märkamatult kotte pakkides jooksid otsa viimased minutid. Rongijaama olime sunnitud juba peaaegu kiirust ületama, selle sama autoga muide, millel puudus üks peegel. Ümberisumisel sattusime meid interviuueriva kontrolörini, kes uuris mis kes kus millal ja miks. Küsimusele "How u like in States?" we replied , with no shame " It sucks".
Penn Stataionis neelas metro pileti masin 2 dollari asemel mul alla 10 :D Up-down rongi asmel võtsime down-town. And muidugi ei märganud seda me varem kui olime express roniga Broklyni jõudnud. Sest me kaks nägime uppwe west side new appartment nice view commercial ja tuli arutada kui hea oleks seal elada ja kui hea oleks Bahamal ja Cubal ujumas käia. Vahetasime rongi ja saimegi nö. ellega aega surnuk lüüa.
Hiljem suutsme veel teisei tunni " meeldivalt" ära tappa. tappes nii mõnedk keha rakud lig külmumise tagajärjel. Nimelt Blue-van, kelle pick up time meid tänavale kella 17 viis , reaalselt meid sealtt pidavat 17.00-17.15 vahel üles korjama läks meidotsima aga east side west side asemel.
Lauldes tänaval boom boom boom, meenus mulle lennupileti confimation nr... milles oli tähe kombinatsioon DIE - sure. Meeldiv! Seda ma olin omaette põdenud juba kaks kuud kui julgesin seda teisteele rääkida. Kergelt jubaendast välja minnes: kohvrite kaalu, lahkumise, saavbumise, tollide ja muude mõnude nagu bussi negatiivne olemasolu sundis lõpuks C minust kinni haarama ja ütleme " Come down" .
Üksteisele erinevate lauludega tuju üleval hoides me aid naersime mööduvate üle ja arvasime, et meie vast ei hakkagi nutma. Juuu. Ju me eihooli nii palju? Me vist tõesti ei hooli ja laistasime veel suured üle tänava kõlavad naerud. With singing " Wanna take u to the candy-shop".
Tund aega hiljem sabus meie mini-buss, milles olime sunnitud istuma erinevates ridades, ehk siis üksinda. Loomulikult tuli siis nutt juba mulle vaikselt peale.
Kartes et siiski võib buss aga valese lennujaama sõita ma lasin järjekordselt om katusel ära sõita. Laguardia lennujaama vahepeatusel saime siiski aga kõrvuti istuda.
Check in, möödus suhteliselt positiivselt. Kohvrid võeti vastu , ülekilosid siis ei olnud, kuigi käsipagas kaalus kindlasti 8 kg asemel üle 15 kg:D Kui pilet kätte anti, pagas tagasi kärul oli et need kindlasse värvasse ise ära ada tuli naine joostes leti taant ja vajutas kõigele peale "SSS" , tähendafes umbes "SuperStrongSecurity" - eriti tugev turvalisus. Mind võeti piiri peal omaks, kui Female SSS, puhudes läbi minu riided, otsides läbi minu kotid. Kõik testid näitasid negatiivset ja mind lasti minema. Enne piiri aga ütlesime hüvasti C ga . Juba enne hakkasime nutma, nii kui üksteist vaatasime tuli nutt veel hullemini peale. Piiri peal rääkis turvamees, et mailm o väike ja olen noor, me näeme veel, ajades mid neel rohkem nutma.
lennukini oli veel oma 40 minutit istusin ootesaali ja lugesin läbi C kirja mulle, mis mind omakorda totaalselt nutma ajas. Kõik inimesed tunnevad ennast justkui puudutanuna kui keegi nutab ja üritavad sinu näost ja kõigest välja lugeda mis sul viga on, arusaamata et mina neid samamoodi ei vahi ja nii on ebaviisakas.
Jah, ma sain istme akna kõrvale, kahe umbkeelse sakslase kõrvale, kes mind haleda näega vaatasid kui pisaraid pühkisin.
Gate 24 juba välja sõites peatusime. Seisime seal juba 15 minutit, kui piloot meile teada andis, et "We have a problem with the engine, we are going back to the ate to chek it up". Millele järnesid oransid vilkurid 7 erinevast suunast ja tunni ajane passimine.
"We have fixed the problem".
Kell 11. smth olin Frankfurdis. Kus puudus faluuta vahetus punkt ja dollareid ei aksepteeritud, nii ma veetsingi 2 ja pool tundi käies erinevates wc'des vett joomas.
Eesti lendu oodates hakkasin enda ümber kuulma eesti keelt. Nii kummaline nii võõras tundus selle kõla. Eemalt, kellegi teise suust ja teemast.. Tahtmata leidsin end pealt kuulamas. Kuid siiski ise veel inglisekeeles peas elades.
VCiimase lennu take-offi ma magasin suhteliselt maha suutmata enam üleval olla. Selle "fantastilise" ine ajaks aga siiski ärkasin üles. Eest pinnale jõudes hakkasid pisarad silma tulema. Jalg värises jqakõhus keeras. "This is it, This is it" Olengi kodus.
Kohvrid kärupeal, pass näpuvahel piiri punkti puudumisest teadmata olinngi järsku oma pere juures ja kõikide sõprade keskel.
Jalg värises piisavalt palju, et minu ümber seisvad inimesed minust kinni hoidsid. Ei ole midagi paremat kui kodu.
Mitte midagi paremat kui ema kalli.
Mitte midagi paremat kui naljad sõpradega.

Aitäh et olite olemas enne, olete olemas nüüd.

Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht!?

2009-01-27T14:41:00.002-07:00

Olen kodus.

Aitäh: Ema, Paps, Rauno, Raigo, Kristi, Maigi, Ruts, Martin, Pille, Karilin, Riin ja Liisu.

Aitäh, et tulite kõik tervitama ja aitäh et olite selle aasta jooksul olemas. Loodan kõiki juba rutu pikemalt näha:D:D:D

Vabandan oma värisevate jalgade pärast, hetkeline emotsiooni lai oli täiesti kontrollimatu.

Aitäh!

Boy we put that snowball rolling.

2009-01-25T14:24:00.002-07:00

Pühapäev :D:D:D

My last Sunday.

Minu viimane laupäev oli tegelt üpris lahe, kell 11 hakkasin linnast liikuma ja kella 2 ajal korjas C mu Brenardsville rongijaamast peale.
Tavaline ring Friendlysse, sest kui ma tulen siia siis ma kunai ei söö enne kui kohal olen ja ka C ei söö enne kui siin olen läheme me kiiresti sööma sinna :D

Siis tulime koju panime asjad ära.
Hakkasime mõtlema esmaspäeva transpordi peale, kuidas me lennujaama saaks. Lumepall läks veerema ja enne kui aru saime rongist sai limosiin.
Hummer-Strech. Alguses soovisime lihtsalt blue van i tellida www.bluevan.com lennujaama, odav aga samas nagu takso. Mõtlesime üsna tsill , rongi asmel :D Siis selle lk nägime aga luxury sedaani mis oli vaid veidi kallim, sealt läksime edasi strch limo peale, vhetasime juba netileheküli ja saatsime e mail pakkumis nõude mitmesse firmasse :D
Kokkuvõttes maksaks aga sõit lennujaama 220$ ja olime taaskord taandatd taasi blue vani , see ellnev tunne rongist vani saada "uuuh veab" muutus aga , ämmm " We really have to go on that van thinky".
Sellised asjad juhtuvaid meiega pidevalt. Näiteks eelmine kord kaubamajas kihlumistest rääkides astusime sisse jägmisesse juveeeli poodi hakkasiem vaatama teemante ja valima millist me sooviks, kuni lõpuks leidisme "lubadus sõrmused" 100$ teemandiga, pluss mees poes käitus meiega a la " You never can afford it" pannes meid aina seda sõrmust ostma, kuid siiski otsustasime homseni mõelda jõudes koju istusime minu voodi peal 3 tundi mõlemad oma lap toppides saates üksteisele linke aina uuematest sõrmustest ja tegelesime aktiivselt internett teemant shoppamisega :D
Niimoodi need pallid meil veerevad.

Eile teeme Frankie kulul naljast sai aa nali meie kulul, mitte parkides tänavale vaid soovist turvalisust otsustasime auto parkida F maja taha, jalgpalli koondise autode taha, aga enne kui olime kahe kitsa seina vahelt väljas arvas C et ta peaks pöörama, ja KAPPOOOOOOOOOOOOOOOOOOm, Peegel lendas iale pooel laiali, uks jäi seina veidi ja majanurk oli vist tegelt totaalselt sodi, maja oli vast papist ka tehtud, seda vist juba meie õnneks.

Kuigi oli tobe õnnetus ja shiit kogu jama läheb meile maksma umbes 600$ siis oli see siiski õnnelik õnnestus mis juhtus vaid turvalisel parkimis ilma teiste ega komandate osapoolteta ja enamus autot on ikkagi korras ja mõlke ei ole, pikad kriimud paremal küljel aga see on juba esteetiline viga.

Lumepalli veeremine... ma arvan, et kui me saaks ja kui me koos veel kaoa oleks siis me käiks ära Kuul, jahiga kariibidel, rääkimata teemant sõrmustest igasuguse raha olemasoluta:)

Aga meil on head ajad olnud.
Täna lähme veel sööma :)

But this not the end, We gonna do all this over next summer in Rome and Amsterdam!

Rome and Amsterdam baby:D

Ka Viimane päev saab kunagi läbi.

2009-01-22T22:29:00.003-07:00

Mama! Mama! Mama.!

Ei Eli mina ei ole Momi:)

Ei olegi Momi, Mama oled, enne olid Mama, sest sa elasid minuga koos, nüüd sa lähed ära nüüd sa oled ainult Au Pair.
Kas see ei murra südant?

Päev algas täiesti regulaarselt, kolmapäeva õhtune sleepover isa juures lubas mul kauem magada. Ärkasin 9 ja koristasin maja ära. Kella 11.30 sain hommik/Lõuna söögi.

Siis tuli Lorna läbi, kella 11 ajal 12ks. Ma juba tean, et ta alati hiljaks jääb. Seekord ta ütles "Ma olen ju latiino, mis sa tahad, me jääme alati 10-20 minutit hiljaks, ämm okei ma olen eriline ma jäin tund aega :D"

Andsin talle üht ja teist, et mitte kõike ära visata.

Kurb oli hüvasti jätta. Kurb oli kooli minna Kobyle viimast korda järgi.
Kodus püüdsime koos kõik head tuju hoida, naersime mängisime. Andsin neile raamtud eestist ja nad said taaskord uut hoogu, et mind ikkagi Eestisse külastama tulla, pildi peal on ju ikka nii kohutavalt kaunis maa. :) Lubasid tulla kui ma emaks saan, ma ütlesin , ärge ikka nii kaua oodake:D Siis T arvas ka, et lapsesaajana oleks ma igav on vaja tulla siis kui elan oma paraja supi sees, galeriides jms asutustes.

Pärast, kui omatoas juba pakkisin tuli T ja istus minuga veidi.
Siis rääksime kuidas hommik peaks kulgema.

Ta rääkis, et kui ma toast lahkusin ja tema poisse magama jäi panema nad rääksid minu lahkumisest ja siis nii Koby kui T nutsid vaikselt. Eli oli ka täna tavalisemast tujutu ja morn.

Homme ma püüan oma nutud ära nutta hommikul kui tuleb peale, Kui Ny jõuan hakkan keskenduma vaid faktile, et teisipäeval olen kodus. Sest ma ei ole aasta aega rohkem midai tahtnud kui juba Koju jõuda.
Ja lõpuks, aasta lõppedes ma tunnen enda üle uhkust, et ma alla ei andnud ja lõpuni vastu pidasin.

Kuigi ma olen nutnud, sest pean lahkuma. Tahan ma endiselt nii nii nii nii väga koju tulla. Ja otsust koju siiski juba tulla ei ole kordagi ümber mõelnud.

Siin on osa meie täna õhtusest fotosesioonist. T ja Präänikutega.

Enam petta ei suuda. Ehk- Kui ripsmetušš üle näo ujub.

2009-01-21T22:13:00.002-07:00

Kuidas sa ütled oma perele igaveskes head aega?

Kuidas sa lähed ära kui sa neid kõiki nii palju armastad.

Täna lõpuks enam ei suutnud ma teeselda. Iga päev püüdsin matta end tegevuste koorma alla, mitte mõelda, mitte nuttu peale ajada.

Nüüd ongi kõik. Homme on minu viimane päev oma peres ja siis mitet kunagi enam ei ole see sama.
Raske on minna, see on raske.

Muutuks need pisarad kiiresti joovastusest õnne pisarateks kõiki taaskord juba näha.

Palju pole jäänud, 5 päeva:)

Aa nädalavahetus tuleb ka suht nutune, olen C juures.
Laupäeval krraldab küll Frenki mulle lahkumis peo, kuid iis ki ma olen üpris kindel, et me ka seal nutta suudame :)

Teatis Emmele.

2009-01-19T22:35:00.003-07:00

Tead kuule, mul on ikka kummikuid vaja, kui teil seal aias ujub:D
Sest võta näpust , aga kohvrile ja pakkmiseks oligi nii lihtsam, avastasin, et parema jala kummikul on põhi kannaosas puhta lahti löönud. Ega siis midagi, neid ju ikka enam kaasa ei tassi!?

Mhmmm.
Nüüd ma lähen magama.

Mul on juba pool ajusurma.! :)
Valetan, veerand on:D

Aaaa muidu, kas uisuga otsa ette saamisest võib saada peapõrutuse?

Kirnjäuu. Kuss. Kuss. Prvjuhti. Kapõmm! Ma olen jumalast ok! :D

2009-01-19T22:12:00.005-07:00

Eile öösel kallas taevast alla järjekordsed 6 inchi, loe:15 cm, lund! Kokku pidi nüüd juttude järgi olema terve foot? Keegi googeldage foot-meetriks, siis teame palju seda on.
Kui mööda Bealse aga kodu poole sammuda siis kõnniteedelt minema kühveldatud lumi, mis hunnikusse aetuna pole grammigi sulanud ultaub justuki enam vähem silmapiiri röövima.
Sellepeale ütleme mõnus.

Täna oli Martin Luther Kingi päeva ja koolidest olid lapsed kõik kodus. Kokku võttes ei olnudki asi nii hull kui loota või uskuda andis:) Jõudsin vahepeal veel aknaidki tihendada kui ka T. seina tahvlit kunstiliselt arendada.
Hommikupoolikul käisime uisutamas. Koby pidi muidu minema playdatele Joshi juurde aga kuuldes, et ka mina uisutama lähen läks endast kohutavalt välja, et ta ei teadnud, et tulen ja ta tahab ka tulla jne. Siis lükkasime ta kohtumise edasi ja tuli meiega kaasa. Uisutamas tegin vahvad 200 pilti :) Õpetasime Ethanit uisutama ja tekitasime muud moodi mule värskemaid kehavigastusi.

Nimelt, kui sa tead et uisud on teravad sisi ära püüa uiskudel last sülle võtta, ise uiskudel olles, sest 89% on võimalus et lapse uisud just Sinu otsaees lõpetavad:D Õnneks oli Jää ja lumi lähedal, ja silm ikkagi paiste ei läinud kuigi kulm on veidi turses. Eheee, aga see selleks, muidu oli liiga hea!

Pärast rääkis T. et uisutamine ei olnud ainuke kord kui K on eelistanud mind oma sõpradele ka eile õhtul olevat sanaud K kutse sõprade juurde Sleepover peole, teades et Ema tal kodus ei viibigi vaid kõigest mina soovis ta siiski koju jääda, minu pärast! Ja eile vaatasimegi koos filmi.
Liiga armas, see on liiga armas.

Pakkimisest keha juba kurnatuse viimase ääreni viides hakan nüüd juba iga pisemagi asja peale nutma. Ja siis olen emotsioonitu.

Suure tööga sain aga lõpuks täna keskööks hakkama, kohrid lähevad nüüd ilusti kinni ja ma jaksan neist tõsta ka, braavo.! :D
Muidugi tegin ka "Give away" kasti, mida Lorna tuleb Kolmapäeval sorteerima, mis ta soovib õtab ülejäänud pillan minema. Ühe särgi ja pusa, mis emme tehtud pakun homme T.le. Talle peaks need ilusti sobima:) Täiesti uued, pole kordagi kantud :) Vot nii.!

C arvab et me sureme järgmine esmaspäev minu 66 kilo kätte ära, lubasin talle, et ta saab kohvri, mille rattad töötavad ja ma võtan selle, millel ei tööta. Seda ma aga ei julenud enam lisada et see millel töötavad sellel on tugi murtud ja see jällegi püsti ei seisa, mul aga seisab.
Freeking ameerikas (C väljend kogu loo peale) peab aga lennujaamades ka kandekärude jaoks maksam rohkem kui $3 maksma.

On juba 20 jaanuar.! Homme saab minu ära olekust täpselt aasta!
Kas teeme peo? Ja korraldame uhke tseremoonia? :D

Shalallaaaaa! Homme, või ehk täna, nädala pärast kell 17.40 olen juba Eestis.!
Kuigi kõik teeb meele nii kurvaks ja kodu saamise õnne ka kibedaks siis olen ma ikka rohkem kui rajult õnnnelik, et koju lõpuks jõuan ja Hannalikult võin juba lubada maad suudelda kui Eestimaa pinnale jõuan. Vaevalt aga mina päris maha julgen lennujaamas kukkuda ja otseselt põrandale suud suudan anda, Hanna müts sinu ees maha! Sellist nalja ei oldud siis sadama ees kindlasti ammu nähtud:D

Ma täna ei pakkinud grammigi:) Viimase pühapäeva võlud.

2009-01-18T20:03:00.007-07:00

Täna ärkasin hilja. Võib öelda ka, et läksin magama hilja.
Tegelikult ma ärkasin juba kella 11 ajal, siis olin kella 12 voodis ametis Cv korrastamisega ja seejärel rääkisin msnis tund aega juttu.

Selleks ajaks kui olin pesemas käinud ja riides oli kell 2, hakkas mul juba minemisega kiire.
C veel enne helistas ja otsisin talle netist juhised kuhugi kaubamajja:D

Linnas muidugi kõndsin alguses valele poole, kohates aga teel Lornat kellega koos leidsim ekoha üles.
Käisin Blue Man groupi shouwd vaatamas UN_BE_LIVEABLE! Jumala uskumatu, metsik, vapustav, unustamat, naljakas, andekas!
Üks selline show, mis mitte kunagi meelest ei lähe! Kui ma kunagi ever saan veel võimaluse minna, siis kindlasti!

Seal olid trummis, pillid torudest, kunst , muusika ja milline koomika!
3 meest/poissi kes olid "sinised mehed" nende silmade miimika tööuskumatu, keegi neist terve 2 tunnise show jooksul sõnagi ei öelnud ometigi publiku jaoks nad vaid rääkisid ja rääkisid.
Kahjuks ei saanud pilte teha ja seda elamust on raske kirja panna, kui meelde tuleb siis küsi:D;)

ps! 5 aastasele on Cariibi piraatide süsse liiga liiga üle jõu, paha-hea,elus-surnud, paat üks-paat kaks, Black turner?- black perl.

"Kodus" tuli jälle lumi maha:D Mõõõõõõõõõnus!

Mine kindlasti vaata, seal peaks olema paremal üleval üks väike lühi video , mis värk tegelikult oli:)
http://www.blueman.com/about/whatis

When the world is turning silent, Be right here with me.

2009-01-17T23:09:00.006-07:00

Eilne Päev pildis.

Kus on Lõuna-Aafrika tüdrukud on Liina. Millegi pärast sobin ma just selle mandirga kõige paremini:D

Käisin tõesti alles esimest korda elus bowlingut mängimas. Jube jube jube lahe oli:D Ma alati kardan uusi asju, proovida uusi mänge, sööke. Olin meeldivalt üllatunud, mul ei tulnud sugugi kõige hullemini välja:D Sain pihta küll:D Kerge hirm koos palliga mööda renni verrema hakata oli küll, eriti kui ühe palli sisse sõrmed päris kinni jäid:D
Liiga hea:D Koju jõusin pool üks:)

Täna käisin ja olin turist:D Lõpuks ometi jõudsin Newbury tänavale mis on nagu Madison Avenüü või Champs-Elisee (spelling ei klapi), kuid minimaalsemal kujul. Huvitaval kujul oli seal Soho funky kui ka Madisoni bravuuri. Miks ma varem ei läinud?
Seda parem ja "kergem" on vist praegu aga pakkida.

Kui sa arvad, et kodust aastaks lahkumine on midagi ilmatu rasket.
Kui sa arvad, et aasta ära olemist on midagi paganama võimatut!
Siis oota.
Oota, kuni sa pead taaskord kogu oma elu kahte kohvri mahutama ja tagasi lendama.
Poleks elales ette kujutanud, et sõit koju tuleb füüsiliselt ja vaimselt 7 korda kurnavam. Mul hakkas täna pakkides paha. Nii jube on. Kohati tuleb nutt peale rõõmust teine hetk kurbusest. Segadus.

Mitte vaid ei jäta ma siin kõike maha pean kõigele taaskord tere ütlema. Ma vihkan asjade ära viskamist, mul on kodus mõned kõige tühisemad ja mõttetumad asjad kodus kapis, juba 10 aastat. Mingi emotsioon ei luba lahti lasta, see on mäletsuse pihta tulistamine.

Minu elu ei mahu kahte kohvri. Ma pakin kokku, pakin lahti. $150 maksta lisa paari kilo eest ei ole seda väärt. Need paar kilo vanu t-särke, pilte, raamatu?, neist peaks lahti ütlema.

Tahaks kõike kaasa võtta. Tahaks kaasa võtta voodi, oma laua, oma kummuti ja oma tulega pool karderoob kapi. Tahaks kaasa võtta oma toa.

Kiskusin ükshaaval seintelt maha pilte, ribikardinatelt kirjaklambritega kinnitatud joonised, pakkisin sisse lambi küljes rippunud Maigi, Kristi ja Rutsi.

Kohvrid on endiselt lahtised, keset tuba seisavad, millegi uue ja millegi vana piiri peal.

Emme, osta teipi, las ma ripuatn kõik pildid, koju jõudes oma toa seinale. Hakkab kergem. Las ma panen oma savi kilpkonna aknalauale ja tüdrukud lambi külge- Siis olen taas kodus.

Olen pikemat aega rääkinud Maigile, väsimuse tunde puudumisest. Temal on seevastu üleväsimus. Ta rääkis voodi langemisest, kui paradiisist. Sellest kuidas jalad enam kanda ei suuda ja mõte enam mõistusega koosteed ei tea. Ei olnud ammu, liiga ammu tundnud. Ütlesin, tahaks olla nii tihedamini, tunda õhtul, Täna ma tegin midagiSiis täna ma tegin midagi!Kell on juba pool 2 öösel, Täna ma tegin midagi. Olen kui laip, kui enam jalg ei kata ja mõistus mõtet ei toeta.

I am coming home, get this party started!!

Countdown mornings. Seitsmes hommik.

2009-01-15T05:29:00.002-07:00

Kella poole kuue ajal hommikul vannitoast lärmi kuuldes tuleb ühekorraga peale nii naer, kui nutt?!
Mis toimub?
Kas mu kell on vale?
Kas juba on õhtu?
Miks keegi nii vara vannis on?
Kas pole mitte öö!
MAGAGE INIMESED!

Elil olevat olnud nina kinni, seepärast pandi ta kella 5.15 ajal juba vanni, aur pidavat nina lahti tegema. Tegevuse kolinad kisamine aga ajas üles ka Koby kes juba 5.30 arvuti taga istus siis veel tv vaatas.
Kus on reeglid? Ja paindumatu kasvatus poliitika?
Ärkasin 6.40 ja läksin küsima, kas nad on haiged või niisama unetud, et teada kas pean pakkima lõunad. Unetud.

Veidrad on inimesed. Veidrad.
Võimalik, et ma olen ise kõige veidram.

Eile õhtul, selle asemel, et kuhugi oma nimekirjaga jõuda ma lahutasin meelt ja vaatasin "American idolit" Nii need tööülesanded kuhjuvad.

Täna ma luban, et ei lähe enne magama kui ametlikult õhtu on.

http://not-meselfdefense1.blogspot.com/2008/12/au-pairs-make-sense-of-self-defense.html

:)

Ciao bella!

Olen 10 päeva tünga teinud. Ehk- puudub progress.

2009-01-14T14:02:00.003-07:00

Ma polegi tükk aega nii piinavalt 10 päeva kirjutanud. Tunnnetan , et minu laual olev list vaid pikeneb, mis kõik teha enne, kui kell kukub.

Viimane postitus oli 5 jaanuaril. Mis on juhtunud vahepeal?
Karu uni on peale manatud, magaks päevad ja ööd vahet pidamata. Aju lülitab ennast välja. Ma ei jaksa kõigele mõelda. Tuleb välja, et koju naasemine on palju keerulisem kui sealt ära tulemine. Because of that I have disfunctional brain.

Viienda ja kuuenda jaanuari veetsin ma interneti kataloogides, otsides paremaid ja paremaid pakkumisi Nikon D60. Maailmas on üks õnnelik digi-peegel-kaamera omanik juures.
Seitsmendal jaanuaril kell 6 õhtul " I got my first baby". lol.

Eelmisel nädalal käisin kooli järgi veel koletistel. Nii ma ütlen Maigile, kui viitsimatult pean taaskord tööle loivama. Sel nädalal käin järel präänikutel, sest nad on nii nunnud, Nii nunnud, ja vaid 8 päeva olen otseselt vaid tööl.
Ma olen öelnud ja mõelnud, et oi kuidas ma neid EI igatse. Ja nüüd ma tean ja tunnistan, et ohh kuidas ma hakkan neid igatsema. Neid , kui lapsi, sõpru, Traciet kui sõpra, mitte tööandjat, tööd ja olukorda. Sellekohapealt on aeg tuba ringi tõsta, keelt, kontingenti muuta, kolida! Põgeneda!!!
Minu paratamatu vaid uut janunev hing.

Nädalavahetuse veetsin tühja, suhteliselt magades. Suutmata midagi teha, teades, et peaksin sada asja tegelikult tegema ja arusaamata kust otsast üldse alustada.
Siis käivad läbi hirmud. Kuidas ,kes , mis?
Eile Eliga mängides ma mõtlesin, et ma võtan parem kõike vabalt. Lasen kõigel minna ja mis kõige olulisem alati garanteerin, et mul on lõbus. Nii ongi kõige parem, täiuslikku taga ajades ma vaid saaks kohutavad armid.

Viimasel ajal, coz of my brain damage, on minuga palju blondi nalju juhtunud. Näiteks pühapäeval läksin aupair miitingule, võttes kaasa uisukoti ja kui uiske jalga pannes avastasin, et valed uisud on kotis, mitte minu vaid Koby omad, mis on 4 nr väiksemad, siis tuli küll palju naeru peale. jms.

Eile sain ma kutse kinno, ühelt Bostoni kohalikult noormehelt, tuli just Floridast tagasi. Ja siis 2 nädalat enne mu lahkumist, mõni meist ärkab? :D

Laupäeval lähen omale kohvrit linna ostma, enne koju ei tule, kui kohvri kätte saan.
24, jääb minu poolt NYC viibimne kehale jäädvustamata. Selles suhtes on väga kurb:(

Nimekirjast kus on ülesmärgitud 14 tegemist vajavat punkti suutsin ellu viia juba vähemalt esimese,registreeri korduseksamitele. Mhmmmm.

Okei, tegelt ma teen praegu "tööd", see just ongi kõige naeruväärsem, aega niiviisi killida!
Aga mis sa teed?!

Special tervitused Siirile.! :)

No better days than those.

2009-01-04T22:41:00.004-07:00

Eilse päeva mõnudsest endiselt piisavalt joobunud olles, tunnen olemise mõnu, värskust ja uute tuulte puhumise suunda.
Kuid piisavalt kauge näib eilne, et see haistmis ja maitsmis meeltes juba olematus muutub.
Kas kellegil õnnestub iial kinni püüda hetke, tunnet ja motivatsiooni .? Kas sama hetke kordumise ootamine võib olla võimatu.?
Eilne päev tundub uskumatult hea. Üle tühja ja pika aja juhtus meiega midagi nii erakodselt magusat, mida sellest aastat vaid naeratusega meenutama jään.
Kell kolm päeval kirjutas C. msnis, tulen linna, tuli tunne, lähme teeme tatoka. Mina okei, tulen kaasa, seekord ise veel ei tee, olen pankrotis:D
Kokkusaades C.likult tere asemel kuuslin " I am so hungry" (ma olen nii näljane) Naersin ja vastasin " Mmm, I havent really ate this year yet!" ( Ma ei ole veel päriselt selle aastal söönud). Tema mis segane hull issand, jumal jms paganad takka otsa.
Siis rääkisin ära, et poes sõimati mind vargaks ja lubati politsei kutsuda kuna mina olevat varastatud kaardiga maksta püüdnud, ja ühtekokku oli siis nii, et erivevatel põhjustel laristasin oma sularaha ära, olles kindel Eesti SEB pangale, tsiisas :D Igatahes, kaardi sain tagasi poest, aga internetist lugesin hiljem, et mul nüüd üldse puudub igasugune pangakaart.
Igatahes, ütles C. et teeb mulle lõuna välja, meie viimane lõuna koos:D
Ükskõik mis me viimasel ajal koos teeme on meie viimane, kuid erilise magnet jõuga saame me aina uuesti ja uuesti veel kokku.
Igatahes sõitsime Lower East side:D ( All-ida ossa)
Siis kappasime oma tuntud INK Stoppi ja hakkasime disaine uurima, nägime klaasi taga ka Nallat. Mõlemad nii ülieksited, kas ta meid ikka mäletab, me käisime nii ammu, mingil juunikuu päeval. Siis ta naeratas, tuli mõne aja pärast rääkima, muidugi mäletas.!
See kõik kokku kõik oli Nallaga nii hea! Issand kui hea kunstnik, jumal jumal jumal! Ükskõik, kes ütleb et tahab tattood sõida NY ja tee siin;) Tõsiselt!
Igatahes saime aja alles kella 8saks, siis läksime lõunale, oli vaja kuskil 3 tundi istuda.
Edasi tagasi mööda avenüid ja tänavaid leidime kena koha ja läksime sööma. Hiljem veel aega parjaks jalutades möödusime küpsiste kohvikust astusime sisse ja enne kui aru saime istusime laua taga mõlemal sokolaadi ekleer ees ja mmm ja hmmmm ja mmmm. Me olime sellel päeval vägagi spontaansed. :D
Kella 8saks läksime tagasi, veetsime seal mõnusad poolteist tundi. Pärast igasuguseid psüholoogilise analüüse oli C. taaskord tatoveeritud. Mõlemal silmad särasid.
Tänagi oli tunne, et tegin endaga taaskord midagi ja olin nii ärevil kuid mida ei leidnud oli tatokas. :( Hmm.
Siis me esimest korda Cga olime turistid, ei saa ju ilma Rockfelleri kuuseta aasta NY lähedal elada, jõuluaeg ikkagi. Tükk aega otsimist, seekord leidime üles. :D
Kui kuusk silme ette tuli kõlas kohutav "Aaaaaahw" .
Maailma kõige kuulsama kuusega.

See mis hinge ja keha valdas oli jõulutunne. See oli Uusaasta tunne. Kõik ühes, vaid ühe kuuse nägemisest.
Siis käsime veel Time Squaril, mina läkisn koju ja C dateile.

Täna pärast 4 tunnist auto sõitu perega ootas koju jõudes mind ees kaks ümbrikut.
Üllatus!? Imestus!?
Lummav!

Kuidas, kuidas olen ma midagi nii head ära teeninud, ei tea.
Siis mõtlesin, kuidas ma kõik selle vaeva kord tasun?
Siis kas tõesti peab kõige eest maksma.?
Kas sõprus on tagasi makstav!? Kas mina soovin, et minu sõprust tagasi makstakse, ei ei soovi. Aga kuidas siiski olen midagi nii head ära teeninud. Ei tea.
Nõmme tüdrukud te sulatate mu südame igakorraga:D Juba vaid teie nimede paberilt lugemine süütab minus säraküünla.

Kaks sekundit vaid kotte lahti pakkides oli üle toa kohutav segadus. Nii palju asju. Vaid 2 nädalat. Kuidas? kohver? Mis? Kus? Millal? Kas ma suudan end nii vaimselt kui ka praktiliselt valmis pakkida. Üks osa tunneb, et ma alles tulin, täna sõites koju. KOJU. Oli tunne, et olin aastavahetuse ja jõulud kodus, tulin tagais ja ees ootab teinegi aasta. Kuidas nii vale tunne peale tuli?

Mida ei mäleta, seda ei ole olnud!

2009-01-01T17:38:00.004-07:00

Head Uut Aastat!

Hommikust Tingel-mingelid:D
Või Tere Pärast Lõunat:P

Okei, ma ei valeta on 1 jaanuar ja kell on 7.44 :D (19.44)

Aastavahetus oli tormiline, naljakas, ulakas, metsik, ülerahvastatud aga kohutavalt meeldejääv, raju , naljakas ja hea.!

Eile päeva veetsin veel Britu ja Hegnega. Kella 5 ajal, kui kodustel uus aasta tuli hakkasid Eestist kõned tulema ja sinna minema:D
Brit nuttis.
Hegne nuttis.
Liina seekord jättis vahele.Mul on nüüd vaid 26 päeva jäänud ju ka! :D

Aga nii hea oli Papsi ja Emmega rääkida :)
Hiljem üritasin Maigiga ka ühendust saada aga siis mingi kella 1,2' st teie ajajärgi olid liinid minu jaoks kinni, kui kinni.

Brit, Hegne ja Mina kõik püüdsime end üheks hetkeks valmis saada ajades ma arvan Hectori päris hulluks: lokitangid, sirgendajad, sukad, seelikud, kingad, ripsmed jne jne jne.
Suur draama oli minu garderoobi üle. Oehh kuidas siis oleks Eesti põhjatut kappi vaja:) Brit oli vihane, et ma kleiti ei olnud ostnud ja Hegne et ma olen liiga vähe glämm ja pämm.
Kahe vahel valides otsustasin endale siiski kindlaks jääda , üleüldsegi läksin ma välja ju Candice mitte nendega ja see õhtu oli minu jaoks:D
Välja ma nägin selline :D

Ma ei oska sellest õhtust midagi eriti kirjutada.
Kui vaid seda.
Kui me läksime klubisse, puudus väljas järjekord! (Annika, kui minult järgmine aasta järjekorra kohta küsida, võin ka mina segadusse sattuda, You know what I mean!)
Siis olles juba viibinud umbes 40 minutit järjekorras väsis C. ära ja pani kogemata oma pea eesoleva kuti õlale. Kes selle peale ütles naerdes, kui sa seda piisavalt kaua teed siis ma küsin sult 2$ teenustasu:D Siis me kolemekesi selle Nickiga olime kurjad selle järjekorra peale soovisime ilusat uut aastat ja me ei näinud teda terve ülejäänud õhtu.
Kuni.
Hommikul kell 5.30 asusime me Cga taaskord metsikusse järjekorda ja tunda oli, et peame seal seisma oma tund aega, kes teab võib olla rohkem.
Mõne hetkepärast tulid meie taha juba uued inimesed. Vaatan korra seljataha. Hmmm.
Kas tõesti?
Vaatan C poole, C vaatab taha ja siis teeb näo, Kas see on see sama, mis sa arvad, et on? Vaatasime koos Nickile otsa, Nick hakkas hõiskama ei või olla ei või olla. :D (Siinkohal peaks vast mainima, et juba eelneval põgusal tutvumisel arvasime, et ta ei räägi meiega, et külge lüüa vaid kui tuttav ja üldsegi vaatab ta omasoo täkke.) Seekord oli Nickiga keegi teine veel, kutt noh Austraaliast, Sidneyst. Tal oli raske nimi, kahju, et ma tema nime ei mäleta. Meil sai temaga järjekorras nii palju nalja. Rääkisime kes mis õpib, kui teada sai et ma fashion pooel kaldun siis süüdistas naljaga et ma olevat teda enne chekkinud, nagu mis tal seljas on ja nii. :D
Igatahes oli nad mõlemad nii lahedad:) Mhmm. Nalja nad teha oskasid:D

Siis kõndisime külmal tänaval nii palju, et tunnetasime kuidas näonahk tasahaaval jääse kippus minema.
Prrr.
7.11 Hommik tuli C rong.
Mina jõudsin koju 8saks. Läksin magama. Panin äratuse kella 12, aga ärkasin kell 2, kordagi kuulmata äratuskella, seda nalja pole elu sees varem juhtunud! :D:D:D

Nüüd on siis õhtu. Tõin suure koti ka 125 Streetist (tüdrukute juurest) Siia 88 Streedi Häärberisse ja vast varsti lähen magama ka:D
Sest teil on juba nii imelik, kui see ei ole 2 jaanuar:D
Mul on ka homme 2 Jaanuar.

JAANUAR!

Emmel on siis 10 päeva pärast Sünnipäev! :D
Aga sünnipäeva kink tuleb viivisega:D 15 päevase viivisega:D

Jõulud kotiotsas.

2008-12-28T11:10:00.003-07:00

Kolmapäeval kui umbes poole 11 ajal sain kodust minema, jooksin esimese asjana saapa parandusse, hoides teepeal sõrmed ristis et kingsepp ikka leidsi mulle saapa lukule uue kelgu.
Leidis seega sain saapad 120$ asemel 15$ ehk siis, kui ei oleks oleks läinud TJMAxx kus olid juba ühed saapad just in case välja vaadatud.
Sain tagasi koju. Siis veel viimased asjad kokku ja plehku.
Lõpuks bussis. 1.30 hakkasime liikuma. Esimese tunni liikus buss vaid tõka tõka ja jõudsime kokku vaid umbes 40 km kaugusele vaid linnast. Kohutavad ummikud kiirteedel. Ootasin ema netti aga süda läks bussi sõidust + arvuti ekraani jõllitamisest nii pahaks, et hakkasin kartma et oksendan enda kõrvale istume korvapalli mõõtu tumedanahalise kuti täis, see talle poleks kuidagi meeldinud.
Ta oli aga väga sõbralik aitas teepeal minu eurojuhtme otsa aga pistikus hoida ja kontrollis kas mul on aku taga. lol.
Kolmapäeval oli suur plaan koheselt minna Eesti majja Brituga. Aga kui linna jõudsin siis kohutavalt sadas, mässisin oma musta salli ümber pea kõik idamaade posid kohe vaatasid otse silma, muudkui lõkkasin yellow cabi võtmistbloki ja bloki jagu edasi, kuni avastasin, et olingi juba lexintoni ja 28 nurgal. hakkaisn tulema 8 avanüü ja 34 nurgalt.
Britu juures saime mõne aja pärast esimesed jutud räägitud netist eesti maja aadress üle kontrollitud ja hakkasime minema. Kohale jõudes olid aga uksed juba või üldse kinni. Pidu läbi. Nooh eesti mõtte soli ikkagi jõululaupäev. Siis mõtlesime kuhu mis, Läksime ungari restosse borsshi ja liha jahtima. Seal saime üllatuslikult " parima" hiina ettekandja ja ülemõistuse kohutav elamus.Aga borsh oli hea, see oli kõige tähtsam.
Eile oli amazing päev. ehk siis 25 dets ja meie pidasime jõule. Eesti-ameerika jõulud.
Hegne kokkas terve päeva , olin temaga köögis kogu jõu ja nõuga abis. Britu probleemiks oli kas triikida juuksed või teha lokid?!. :D Igatahes saime umbes pool tundi pärast külaliste saabumist kõigega valmis ja "pidu" võis alata. Alguse soli imelik. Aga meil muideks oli ka hapukapsast ja nämm nämm nämm olid jõulud head irw. Õhtu lõpuks olime me Hectori vanematega ja nõbu ja tolle naisega juba kõik sina peal ja mitmekülgne vestlus käis. Eelkõige pea teemas lastekool ja juurde kasv. Aga Hegnel veel kõtu ei paistagi. aga tuleb välja et praegu oleksi õige aeg kõike seda juba planeerima hakata. ohh õudust.
Esimese öö magasin siis down townis Britu töö-pere korteris, teise olin siin, kolmanda olen ka siin homme lähen candice juurede Ajeee :D
Täna oli meil Brituga suht ülikiire päev, kus soppasime ja tuulutasime sõime veel praadi ja käisime hostelid läbi sest tal tulevad ema ja teised veebuaris kõik külla.
Nüüd lähen ka tv tuppa ja vaatan Hectori ja Brituga tv'd Hegne on veel tööl.

Laupäeva õhtuks jõudsin Jerseisse.
Minulike trikkidega teekond linnast 125 tänavalt jerseisse võttis aega umbes 6 tundi, tavalise 2 asemel. Ehk siis vaata on ikka endiselt vahe sees üles ja alla sõitva rongi vahel. Ehk siis sõitsin esialgu valele poole metroga siis oli miljon inimest ümbes Macy ja siis ei leidud Penn stationi üles ja kui kohale jõusdin oli rong juba läinud. Järgmine rong tuli tunni aja pärast, lõpuks ta tuli, aga siis seal kus ma vahetema piodin rongi rongil uksed lahti ei läinud ja me sõitsime edasi nagu muuseas. Tsiiisas? Kas see on üldse võimalik ja meile öeldi vaid, " we are sorry we had an technical problem" ( Vabandame meil oli tehniline viga!?) Lõpetrasin siis Chathamis , kust tagasi Summitisse sai teate kohaselt 45 minuti pärast. Istusin ootasin helistasin C le. Tema ei teadnud kus on Chatham. Lõpuks 20 minuti pärast saadeti meile erirong. Ja saime tagasi summitisse poole 7ks. Aaaaaga. Järgmine rong tuli alles 7.15. Siis Candice enam ei viitsinud oodata ja sõitis mulle sinna järgi.
Tavaline Friendlys tiir ja siis koju õudukaid vaatama :D

Ethani toas on muide neoon valgus ja kui minna sinna pimedas naeratada ja ajada silmad punni , pluss see et candice highlights (salgud) ka helendasid siis võivad sellest tekkida hirmud, mis kummmitavad sind ka järgmisel päeval valguses.

I am skipping Christmas. Ehk- mis täna, jõulud? Eil ole, ära jama!:)

2008-12-24T05:07:00.001-07:00

Teile Kallid,

Ilusaid jõule, meeldivat vanaaasta lõppu ja Ilusat uut! :)

Liinu.

Kui ma Sinu enda sisse lasin.

2008-12-23T07:14:00.002-07:00

Sa oled miski, mis on minu eest valvama saadetud.

Sa oled see keegi, kes on tulnud ja kordagi püüdmata mind maha jätta oled igapäevaselt mu kõrval.

Vahel on kohutav ja raske, et sa mind nii hästi tunned. Keegi pole mind nii tundnud, et oskaks minu lauseid lõpetata. Aga sina tunned ja tead teiselt poolt maailma, mida mina veel tunnistada ei julge ja milleni oma järeldustega alles homme jõuan. Vahel tead Sa ka ilma et ma välja ütleks , mida ma ütlen.

Sa oled keegi, kes mind ei karda. Sest mina ei karda sind. Sest me ei naera, kui naerama -naerame koos. Aga mitte teineteise üle.
Sa oled minu siiras Ingel.

Nii hea, et sa oled NAINE, mitte mees. See oleks seest õõnestav, kui ükski mees mind nii selgelt läbi näeks. Mitte veel.
Sest,
Kui ilmub ohtlik naine,
siis hoidku ennast mees-
ei jäta enne NAINE,
kui ohver sipleb....võrgus!

You are my everything.!

Sul oli õigus. Eile oli nagu ma ka ütlesin " moment of irritation" Homme sõidan Yorki , lõunase bussiga ja tagasi tulen alles uue aasta 4 päeval, kuid vaid selleks et pakkida, sest siis tuleb aeg minna. Ja aeg minna teeb silma märjaks. Täna hommikul alles esimest korda, ärkasin ma üles kusgil- eikusagil. Ja kohe teadsin, OLEN KODUS. See on minu tuba. Minu asjad. Siin on kodu.
Aga mis tunne siis päris kodus tuleb..?! Kus on meie päris kodu, kas tõesti seal, kus ripub jope?

Shit, You have to be kidding me?

2008-12-22T08:41:00.003-07:00

How thick is the line between, asking fawors and using people?

If you track me down to my GYM and wait in da Lobby, so I could carry your shopping bag all the way thrw the snow home, On my free time!!!...
I say " I have enough!"

Here we pull the line.!

Eile. T suur Chanukah party, hmm, Your job during the party will be, refilling making sure everything is in order, and you will be in charge of the kids!?
Now, Who's party was it?
Koristasin, korraldasasin, teenindasin, pesin, puhastasin- terve kuradima päeva oli mul kas nõudepesu lapp või nuga käes! Ja kuidas see töö puudutab lapsi, ära küsi!?
Ja ilgelt tsill on viibida peol 20 võõra inimesega, kes sinu nime isegi ei tea. Ja sind keegi tutvustama ka ei vaevu.

Did I hear " Thank you!" from hart!?, don't think so.

It is my moment of irritation.

Don't do it again, I really might get it all out soon, and I don't want you to Cry!. And sure I mean I won't make things pretty.!

Lumi sajab, kõik vallitab. Mehed puhurite ja labidatega teevad vaid tööd.

2008-12-21T21:09:00.003-07:00

Tere, tänase menüüd järgi, Mina olen Kuivatatud aprikoos :)

You are what you eat!? Ma näen sind täna viimast korda ja võib-olla ka alles esimest.

2008-12-19T06:00:00.004-07:00

Pärast varba murdmist olen juba mitu päeva oma kinni teibitud jalakesega ringi longanud. Irooniliselt kurvana peab tõdema, et midagi nii naljakat minuga pärast seda juhtunud ei olegi. Aga ei ütleks, et elu päris must valge on.

Siis kui mul keska viimasel aastal hüppeliiges jms jalalaba koos varvastega üles paistetas ja nädala aega karkudel olin sunnitud viibima, siis see tähelepanu. need inimeste näed, OMG mis juhtus? Neid reaktsioone on mõnes mõttes huvitav vastu võtta.
Kolmapäeval cluster miitingule jõudes ulatasin Heikele "Lindt" kommi kotikese, ja vabandasin, et polnud mahti ise midagi küpsetada. Vabanduseks suunasin säpu põranda poole ja ütlesin "Amm, I had an axcident!, I broke my toe yesterday". (Emmm. Mul juhtus õnnetus, ma murdsin varba luu.) Selle peale hüüatas Heike kohe maja, mitte Liina varbale astuda, ja seda kõige tõsisema näeoga. Üpris kentsakas.
Siine Aupair grupp on mulle tegelikult endiselt suht võõras. Ega Njuu Jorki omadki ei tea mis tuttavaks ei saanud. Kuid siiski, meie saabusime kohale Grace (Hiina) ja MArgot'iga (Pranstusmaa).
Sööki oli kokku toodud üle maailma eri paikadest. Aga kõige paremini läks peale mulle Sakslaste makaroni salat:D "Jaaaa das was gut! Sehr sehr gut! "
Eelmistest kordadest oleme omavahel päris hästi klikkinud Monique'ga ( Lõuna-Aafrika vabariik) Tema on see tsikk, kes lahkub minuga samal päeval. Kokku saime " Hei! How are you! Are you excited! We are leaving" Siis tema " 43 days to go!" ja mina " And 1048 hours" Naer. Sellepelae kutsus Monique kohe Sheroni sinna, kes on pärit Namiibiast. Omavahel nad rääkisid mulle juba kõlapildi järgi tuttavat Afrikaans keelt :)
Au pairilik vestlus:
" Hi!"
"Hi!"
"How are you?" (orientatsioonlt õpitud formaalsused!)
"Good!How are you?"
" I am good too.!" "So where are you from?"
"Namiibia"
"Wauuuuuuuu, really, that is so cool" (ära tabasin kus on riik ja mis värk on, tõsine vau faktor! Tüdruk on caucasian. (Valge nahavärv)
"Yeah, and you?"
"I am from Estonia"
sellele loomulikult järgnes mõistatuslik nägu, mis juba sõnadeta küsis, kus mis , aaaaaaah?"
"Yeah it is in Europe, East Europe, 3 Baltic states, Down Finland, West from Russia, North from Latvia and over the seas is Sweden."
"Ou that is cool" (Nüüd mõningatel kordadel jätkub jutt, mis ilm teil seal on, Külm? Soe? Palmid?
"So how long have You been here?"
"Six months!"
"Ou really, have way to go!!!"

Vestluse ülevaadet, milleni me hiljem jõudsime ei suudaks keegi enam protokollida. Me põhimõtteliselt olime ainukesed au pairid, kes polnud varem tuttavad ja rääkisid rohkem kui tavapakett(üalal toodu) tavaliselt, kes ka naersid üle maja. Aga meil oli lõbus, mis sest, et Monique käis meiel ütlemas ""Girls Girls Girls".

Toimus kingipakkide jagamine ja traditsioonide kirjeldamine. Kõige rohkem erinesin mina sellpoolest, et meil olid päris kuused, mis ka sagedasti ise metsast toodi. Meie söögitraditsioonidest ma rääkima ei hakanud:) Endiselt pole ma selgeks suutnud õppida kuidas on verivorst. "Bloodysaucage" Kõlab ja on vale, Õigemini on "Black pudding"

Eile oli mul vaba päev. Mis ma muud ikka tegin, kui mängisin leboussi tegin trenni ja õhtu käisin koolis:) Ühtemoodi oli hea, lõpuk sai läbi teistmoodi niiiiiiiiiiiiiiiiiii kurb. Ma ei näe neist kedagi kunagi. Ja nad olid ikk nii head ja lahedad inimesed. Dolores, Belinda, Candace,Cony, Antionette, Remy, Adzele, Anthoney, Madelaine, Sonya-kelle aga tema hulluse tõttu rühmanimekirjast enne välja kirjutasime. JA eilne tund oli eriti mahe.
Muidugi oli professor Dawn, nii nii hea! Uskumatu inimene!!! Enne ära tulekut sain veel kalli ka:)

Vaatasin eile lõuna ajal tv ja tuli saade "You are what you eat?" (Sa olled see, mida sa sööd) Hmmm. Samal ajal sõin hapukoorega pelmeene, venepoest;) Ja kas ma siis nüüd olen PELMEEN!?

My life is pretty funny. I mean- How I broke my toe.

2008-12-17T05:59:00.002-07:00

Mulle teevad tihti sellised asjad rohkem nalja, kui muudavad vihaseks.
Näiteks, nagu see juhus, kuidas NJ autokooli õpetajaga viimases sõidutunnis auto katki läks ja me kuskil "Eikusagi" tänaval tund aega passisime, vihmas. Siis ma muudkui keerutaisn ringi ja naersin ja Õpetaja küsis " Do you really find the situation amuzing?" Yeaaah, I did. ( Kas sa tõesti leiad selle situatiooni meelelahutusliku olevat? Jah, leain küll).

Seekordne lugu.
EIle on Teisipäev. Teisipäevad on meil keerulised päevad. Koby tuleb otse koolist koju, selle asemel, et kooli taga korvpalli mängida. Ta teb otsekoheselt oma kodutööd ja pool 4 läheb Hebrew kooli. See lõppeb poole 5 aeg, sealt toimetatakse tema kohe edasi Korvapalli trenni, kust naaseb alles pool 8 õhtul.
Tavaliselt on T. temaga, aga seekord sai Koby kellegi auto peale, sest T. läks ära 7 aeg, kuhugi raamatuklubi lugemis õhtule.

Enne seda kõike aga veel, kui olime ELiga kahekesi, käis T. Kobyt kuhugi poole transportimas, arvasin mina, et oleme neid mõtlemismänge Eliga juba piisavat mänginud. Poisil on vaja ringi joosta. Selle tarvis olemegi leiutanud mängu "Tag inside" (Mats siseruumides), kus ookseb läbi maja ringe, siin on see võimalik ;)
Ja siis jooksime ja jooksime. Mõtleisn ise ohh, kui hea mõistuse väsitasiem ära nüüd saab füüsilist ka siis ta magab hästi aga A) ma saan ta kiiresti magama!. Nii ja siis ma libisesin, pesuruumi kõrval ja karjusin meeletult, kui hüppasin köögilauani. Eli arvas, et teen jälle mingit ehmatamis mänu või muud sellist.
Korrutasin " Don't cry, don't cry, no no no".

... Tunni pärast panime minu väikesele varbale. Mis oli ümmargune nagu kanamuna, küüs oli sinine ja assamamumeie, kus ta tegi põrgu piina- Mul on väikese varba luumurd!

Mul polegi olnud kunagi luumurdu. Nüüd ma siis tean. Aga, kui juba väikene varvas suudab põrgupiina teha mitme jala eest, siis ei soovi ma kunagi ühtegi suuremat luumurdu kogeda:D

Eile mälestus ja täna seda meenutav endiselt üles tursunud varavas ja lonkav kõnnistiil teevad mulle endiselt nalja. " I still find it really Amuzing!"

Õnneks läks mul aga leidi paremini, kui Annikal omal ajal. Annika mängis pargis matsu lastega ja murdis käe luu eks? Päris usinasti kohe ära. Ei taha teadagi, mis tunne see oli:(

Keegi meist ei ole purustamatu.:)

"My Torah" Ehk Minu lapse Hanukah raamat!

2008-12-15T21:12:00.002-07:00

I am the Torah.
I am written by hand.
My words are written in Hebrew.

I am kept in the synagouge.
I am kept in a special place.
I am kept in the Aron Kodesh.

I am special.
You dress me in special cover.
This special cover is called a mantle.

You love me very much.
So, You cover my head with silver crown.
This Torah crown has tinkling bells.
The tinkling bells sing, " I am the Torah!"

In me are stories, poems, songs, and special rules.
The special rules are called
the "ten Commandments"
The ten Commandments tell you how to live a good and happy life.

In me, I have stories.
I have stories about great Jewish people of long ago.
Some stories are about Abraham,
Sarah, Joseph and Moses.

I am holy.
The rabbi reads me to the people every Shabbat.
The rabbireads me to the people every holiday.

On Simhat Torah you parade around synagouge with me.
On Simhat Torah you dance with me.

Jewish people all over the world study Torah.
All of them love the Torah.
It is good to be Jewish.
It is wonderful to have the Torah.
Hug me and dance with me.

Vastu karva Pai.

2008-12-15T09:25:00.002-07:00

Oled sa kunagi 12 tundi jutti maganud ja siis üles ärganud ja mõelnud, et sa oled nii kohutavalt väsinud ja ülestõusimine on nii mõttetu, targem näib terve ülejäänud päev ka maha magada.
Siis aga tuleb selgus et päevane magamime viib öö unetuseni ja a siiski tõused üles, olles teadmata ka mille peale hirmus kuri ja pahur.
Ei ole ideed kellegile helistada, Spordiklubigi kutsub, kui pigem enese piinamise kamber. Raamatu sa viisid eile raamatukokku ära, taeg kutsus sest tähtaeg kukkus juba 3dat korda. Mis sest, et sa kohutavalt armastad seda raamatut inglisekeeles lugeda. Reeglid on reeglid.
Ja siis mõtled juba plaani välja, panna peale oma lemmik plaat koristada tuba ära lamada põrandal kuni tuleb emotsioon tuleb inspiratioon. Nii ta tavaliselt tuleb. Vaikselt , ootan ja siis hakkan sagistama.
Kogemata aga kööki sattudes tuleb T. ja räägib seda ja teist annab tseki sularahale as my payday. Ja hakkab asju arutama, Mida ta sinult taaskord oli paberi tükikese peal küsinud. Arutasime. Ta nägi et olin väga tujutu. Pakkus et viib mu kaubanduskeskusesse, mul ei olnud tuju.
Siis ohh ahh tead kähme koos sinna käsitöö müügi päeval. Ma mõttes "ouuuuuuuuuuuuuuuuu nouuuuuuuuuuuuuuuuuuuu". Kaeban kristile, et olen "sunnitud" minema, sest ausalt ma isegi ei püüdnud EI öelda, mul ei olnud isegi ühtki lolli vabandust varukast võtta.
Kui asi ei puuduta lapsi, siis on T üks lahe naine. Temaga on huvitav rääkida, võib-olla just seepärast et ta on väga huvitatud sellest, mida sa räägid. Teel käsitöö poodi sattusime mööduma suurest juudi usu sünagoogist astusime sisse, et küsida luba ringi vaadata. T ütles sees, et kui ta ei teaks, siis ta arvaks et on Euroopas, meie Ameeriklased ei tee kunagi nii ilusaid asju.
Käsitöö pood andis tegelt nii palju. Võib taaskord mainida, et sain sunnitud sinna kuhu tegelikult pidingi oma tee leidma. Ehted, keraamika, klaas, kudumid:D Oehhh. Vaimustav. Isegi Supermänni sisaldav seep! :) Leidisn Candisele elu hea Jõulukingituse elu hea! Aga seda ei suudaks Sina ega Sina kuidagi hinnata, see on meie teema. meie Ed Hardy teema. Meil on Ed Hardy saapad ja Candisel on Ed hardy $200 kott ja müts ja siis , isegi meie tatoveeringud on tehtud mehe käte läbi, kes töötas, JAAAAA Ed Hardy juures :D Nii et ma ostin talle Ed Hardy nime ja disianiga kaunistatud Jõulukuuse muna. Kui see katki ei lähe ( ptüi ptüi ptüi) on see suurepärane mälestus :)

Nii et vahel peabki tegema, midagi sellist, mida sa ei taha, mida sa õigeks ei pea või millest sa esialgu omale kasu ei leia. "Kõiges peab kasu olema. Välja arvatud suhetes" Ütles üks minu hea sõbranna.

Kas Tallinnas on ateljee kortereid? :D Andke teada:) Muidu ostan NY ühe kaasa :D:D:D

Prr prr prr. Shalalalalaaaa. 46 days and 1024 hours left. (Laugh)

Unedemaade käigud. Ehk- Kallis Relika käis külas:D Mhmm. See on hea.!

2008-12-11T19:51:00.003-07:00

Liina Hilda:
Kallis Rellu. Siit tuleb nüüd üks pikem scräp :D
Lugu selline nägin sind eile öösel unes. Kõigi maailma inimestest, just sind. Kõige maailma veidrustest tegime me sinuga koos New Yorki pilvelõhkujate kohal surmasõlmi, just.!
Tulin koju, Eestisse ja siis saime sinuga kokku. Tahtsime midagi lõbusat teha,sisi rääkisin sulle nii ja naa lugusid usast, ja siis ütlesin, ahh mis ma ikka seletan lähme käime vaatamas, ma näitan sulle linna:) Vaata juba tunnen päris hästi ümbruskonda ja siis on hea kerge sopping ja turistatmine teha.
Polnudki siis muud, kui istusime lennukisse.

Liina Hilda:
Lennukis. Seegi polnud üks tavaline. See oli nagu auto või linnaliini buss. Et lihtsalt lähed peale eriti maksam ei pidanud ja minutite möödudes olime juba kuskil kaugel õhus ja eemalt paistis Rockefellari torn:D Istusime mõlemad akna all. Siis hakkas lennuk muudkui tiire tegema. Need vb ei olegi kutsutud surmasõlmedeks aga nii ületiiva. Nii, et kord nägid maad ja kord taevast jne jne jne. Hoidsime muudkui käsitugedest kinni, hullult hirmus aga mõnud oli. Tivoli karuselli tunne:) Siis sattusime suurte parkla majja. Ei teagi parkisime sinna vist lennuki.

Liina Hilda:
Parkla oli imelik oli nagu mitme osaline terminal Pariisi lennujaama moodi. Seal oli nagu kaubaduskeskus. Aga keskusest keskusesse me läksime hoopis väikeste praamidega. Ja sisi me muudkui läksime muidugi valede praamide peale. Ja muudkui kõndisime tüürpordist läbi ja saime üli seksidelt meremeestelt riielda, mina vedasin veel oma kohutavlt rasket punast kohvrit endaga kaasa. Suht olimegi ja me muudkui naersime. Lennukis. Siis muudkui kõndimas ja praamide peal. Nende meremeestega naersime ka:) Hea uni oli:D:D:D Tule täna jälle ;) (L)

Mkmm. Ehk- ma läkisn hommik magama tagasi. 1128.

2008-12-11T06:00:00.002-07:00

Frustration , I say No No No.

Tseesus, Igal hommikul murrab ta must poole, enam ei ole alles mitte midagi. Siin on vaid töö. Töö ja töö.

I lost the friendship working with vacuummachine and swiping the dust, sorry mam.

Ootan Jõuluaega! :)

Dios mio. 49! ja 1152.

2008-12-09T20:16:00.002-07:00

When my 5 year old farts in the bus, next to this old very nasty and unplesant lady - I find the situation amuzing.

Mis aga nii naljakas ei ole, on postiljonid.:D
Tegelt tuli pakk täna kohale, aga näib, et mind ei olnud kodus ja selle asemel vaid väikese kirjakese. Sorry We missed You. (Vabandust sind ei olnud kodus). Järgi võin minna homme hommik kella 8sast :D Mhmm. Tähitud on, et erilise paki saan kätte vaid dokumeniga ja allkirja vastu, eriliselt moodne värk pean ütlema.

Hommset.

Just tulin GYM'ist kohe lähen magama :D

ps! Käisime täna Eliga uisutamas, aga dauuups ma unustasin kaamera maha nii, et pilti me ei teinud :( Järgmine kord! Vb homme lähme ;)
Aga nii lahe oli, ma oskan trikke nüüd teha , ajeee:D:D:D

Kaheksas Esmaspäev. Ja kaheksas detsember.!

2008-12-08T05:07:00.002-07:00

Kell 7.07 Lapsed ärkavad teises toas. Mul on laud juba valmis lõunad on seljakottidesse pakitud ja valmistatud nende erilise dieedi järgi.
Wiiiiii-wiiiwauuu-wiii-wiiwauuuu. Mõtle kuidas karjuvad ahvid tsunglis- nii karjub ka minu laste uus äratuskell, tsiisas peab ikka hea närvikava olema sellise asja peale üles tõusta.

Some mornings I feel " Can this PLEASE be over already?"
And then another morning it feels like <" Okouu Is it really over already?"
Today is the first morning but the first time I think the second morning things the same time.

Muide eile pidin vara pagama minema, 1 öösel:D (1:00AM) Lõpuks jäin. Tracking my thaoughts it sounded guite like that: " Tommorow my mail is gonna come, ouu I am so excited!" " Ouu but what if It wount I would be so dissaippointed" " No Yes It has to come tommorow!" " But what is that gift? What is the gisft I am waiting for?".

Sleep on that my friend!

Jälle Esmaspäev, 8 Esmaspäeva veel. Ehk-Suht mõtlen juba pakkimise peale. :D

2008-12-07T17:57:00.003-07:00

8 Esmaspäeva teeb ju 8nädalat...Ehk kaks korda 4 nädalat mis teeb aga kaks korda kuu ja minul on siiski õigus, 2 kuud veel.!!!

Sünnipäev oli mul tegelikult tore, Aitähh kõigile mind scräppide,kirjade,komentaaride ja erilised tänud kõnede eest:D
Järjekorras: Maigi (5.30 hommikul:D:D:D) , Ema (7.30 hommikul), Rauno( kell 8.30 hommik,kelle kõnele ei vastanud) Taaskord Bruno kell 10 ja siis juba võtsin vastu ka:D Enne olin kuskil toimetamas. Siis kell pool 3 Jalmar, aitäh Paps.! Ja Mämm, kes ma tean püüdis helistada ja hiljem sõnumit saata aga kahjuks mulle kohale ei tulnud, aga Emme ja Paps öelge mämmile edasi, et sain ta tervitused ikkagi kätte ja ütlen suure aitäh:) Siis erilise tervituse saadaks Sõmerule ka:D "Vanadele ja noortele" , Aitäh onu Kallele kellelt kirja maili peale sain juba sünnipäeva "eel" õhtusöögi ajaks.

Samal päeval käisin koolis, olin hirmus närvis, et kuidas see project meil ikkagi välja tuleb, me pole saanud üldse koos arutada et kuidas ke sja mis. Ja õnneks oli õppejõud meie poolt ja me saime natuke pikendust:D:D:D Hiljem seda läksin poodi , ideega iseendale lilli osta, aga lilleletis kedagi ei olnud siis vaatasin niisama lilli ja tulin koju.

Reedel sain kauem magada kuna lapsed olid ööd isa juures. Reedel trennis ka ei jaksandu käia:D Siis püüdsin omale õhtuks tegevust leida. Ei kedagi. Helistasin ühele teisele.. kõigil kiire nii ja kiire naa.
Siis olingi Õhtu kodus. Vaatasin tasakesi tv ja olin suht neutraalses tujus. Sisi tuli T ja ütles " oi sa näed nii õnnetu välja" ja kõndis minema , siis muidugi tuli kass peale peitsin pea tekki alla, 3 minuti pärats olin väljas vaatasin filmi edasi siis läksin magama. Laupäeval oli juba parem see maaina " I have a special day" "I need some special attentsion" oli läbi. Ja Kass läks ka üle. Hommik viiisn Eli Arlingtoni vanaema juurde tagasi tulles sattusin imehääse poodi, pood oli Nikoni kaameraid täis, it was so amazing! Võtsin oma kullakese kohta eellugemis pabereid ja nüüd olen raha ka juba kõrvale pannud, pean selle ikkagi kätte saama, pean pean pean.! :D:D:D
Siis käisin hirmus trennis , õhtul tegin tööd. Täna käisin linna spoodides "Saapaid otsimas" mida ei ole , ei ole sapaid. Miski ei meeldinud.
Nüüd on kell 8, lähen kohe tuttu. Ei teagi miks uni on. Kas seepärast, et tahaks juba hirmsasti homme lõunat, postiljon peaks Emmelt Ja Papsilt sünnipäeva kingituse tooma, mille üle ma olen juba mõtisklenud ja mõistatanud neljapäeva hommik poole 8sast.
Pidi übrik olema , kallim kui 800 krooni ja kaaluma 2 kilo? Kuidas? ma küsin Kuidas? see võimalik ikkagi on???:D:D:D Selline mõistatus.
Või on asi selles, et ma ikkagi olen jälle hageks jäämas, sidruni sõin juba ära aga ikka kurk kratsib. Oi Oi Oi.

Nüüd on nädal veel siis järgmise Esmaspäeva Kolmapäeval on meil Cluster Jõulupidu, sain täna endale pluuse ka minemiseks:D Mhmm.
Kohvreid käisin ka vaatamas, paras paraja hinnaga on need:D Aga ma vaatasin kõige suuremaid ka :D Homme vist helistan LuftHansasse ka ja uurin miu kilo võib olla ja palju peab maksam kui ma üle kaalun. Sest tuleb välja et ülekaaludes ma maksan vist vähem kui neid asju postiga koju saates.!!! SIis ma parem kaalun üle. :D

Mõned pildid nv :D:D:D

I am twenty years old now. Ehk-Erilise õnnega inimene.

2008-12-03T21:32:00.005-07:00

Palju Õnne!

Ilusat Minu Sünnipäeva Päeva Teile.!

Täna pidasime perega nii öelda pre-birthday'd (eel-sünnipäeva). Mis aga kogemata välja tuli oli päris päris. Sest meie aja järgi tuli teie aja järgi minu sünnipäev juba kell 5 õhtul. Seega kell kuus õhtul oli mu sünnipäev kestnud juba sünniajajärgi tund aega. Keerulised asjad need ajatsoonid eks. I love timezones.!
Vahepeal arvasin, et vast tuleb 4. dets koduigatsus ja neeldab mu totaalselt alla, aga 1 sünnipäeva asemel on mul lausa kaks päeva järjest täiesti eriline päev. Ja Kacia (Milo-Koby sõber,ema) ütles, et mul on lasua festival:D

Mõned pildid Minu Ajatsooni B-Day dinnerist:
American sign (silt).

ps.! Nad on vist minu eelmise aasta raamatu rallit lugenud:D:D:D Sain sünnipäevaks kaks raamatut. Ja palun palun jätkake traditsiooni, mulle ausalt ka meeldivad raamatut.! Päriselt-päriselt, sisemiselt olengi üks kuivik.!
JA JA JA...
Palju ÕNN,E Kallile EMMELE, Tema teise lapse 20 sünniaasta puhul.! Ja erilised tänud Tütrelt kogu tema armastuse eest.! Armastn sind väga väga Emme.! Musi-Kalli-Pai.!:)

200 Lihapalli hiljem. Ehk- Et alati hambaork klaasi kukub.

2008-12-02T17:01:00.004-07:00

Täna tulid meelde eelmise novembrikuu ajad. Ilmadepoolest võibki tunde täiesti lootusetult sassi ajada ja kalendrilt unustavalt unustades uskuda, et alles on sügis. Ei ole.
Täna valmisid minu silme all kaks kooki. Ühele sai nimeks " Liina's Birthday cake" (Liina sünnipäeva kook) teisele aga "Dessert" (magustoit).
Ennist päeval käis Koby minult küsimas, mis on minu lemmik magustoit. Ma ei pidanud kaua mõtlema ja vastasin " Bear food" (Karu toit), ehk Eesti keeles rohkem tuntud, kui: Kakao-kisell.
...Meie peres kutsutakse seda magurooga hellitavalt "Karutoit" seepärast, et kui minu ema oli Keskkoolis olid vennad tal juba pesast välja lennanud ja Sõmerul elasid nad vanaema ja vanaisaga kolmekesi. Ema tegi tihti magustoitu ja vanaisale meeldis eriliselt vast just Kakaokisell, ja kuna neid kolm oli ja laual alati kolm kausikest auravat kiselli moosiga rivis olid, arvas vanaisa, et see üks karuloo moodi lugu on. Nii ongi Karutoit, mu üks lemmik magustoit. Ei ole see uuema aja Prantsusesokolaadi kook nii meelel, ega ka Butabesti unelm- maasika ja vahukoorega, kui See mõnus mälestus kausikestest kõrgel köögikapil reas, aurava Karutoiduga.Mõmm-mõmm,me räägime.
Seejärel läks K. Tracie juurde ja sositas midagi, selle peale T. aga kogemata valjult vastas, et ma ju ei oska...:D Nii armas. Koby tahtis, et saaksin oma lemmik magustoitu.
Valmisdki kaks kooki , millest siis üks päeva teemana sügavkülma pannakse ja teise homme magustoiduks sööme. Või ehk ühe killukese sellest. Üks saia moodi asi ta välja paistab, aga valgest jahust, vast enamasti, ma loota võin. Ja patt, mis patt sokolaadi nööbidki sisse on valatud:)
Enne, kui kokanduskool ja toiduvalmistamise pikemaajaline praktiseerimine alguse sai. Tegime Eliga väikese snäki. Tema sõi ära minu enamus banaani, soendasin tema kakao taaskordselt üles ja asusin ise mandariini kallale. Ta vaatas mind ingli näoga ja ütles " Kui sa küsid, et kas ma tahaks ka natuke, siis ma arvatavasti ütleks, et tahaks küll" Kui ma kooritud sain siis andsingi poole Clementiinist talle. Mille peale tuli päeva armsaim lause!"You gave me this because you love me. And I am happy because i love you too".

Kella poole 5 kuni kella 7 olin ma köögis suuremat sorti seotud lihapallidega. Kõigepealt nende massi kokku segamisega, täpsemalt kilo liha, siis nende pallideks moodustamisega, kui esimene panni täis juba oligi täis kohutavalt palju lihapalle, ma avatasin..... Üks oluline komponent- breadcrumbs (riivsai) oli lisatamata. Panni täie lihapalle sai taaskord ühtlaseks massiks vormitud ja viimase jahusega segatud. Voolida sain laua kaks suurt panni täit lihapalle juurde. NAersime Tga , et dets lõpuks me võime me kõik juba lihapalle meenutada. Mhmm. Aga need on Nämm-nämm.
Enamuse torkasimegi sügavkülma. See see päeva teema oligi, terve sügakülma vast pakkisime umbe. Lihapalle ja koogi.

.Liina Hilda. ütleb:
jumal jumal ma kõpsetan pooleteisest kilost lihast lihapalle nagu restorani köögis töötaks
Maigi! ütleb:
miks niii palju`?
.Liina Hilda. ütleb:
freezime siis on lihtsam, hiljem... :D
Maigi! ütleb:
aa okei :D
Maigi! ütleb:
T aitab?
.Liina Hilda. ütleb:
mkmm.
.Liina Hilda. ütleb:
nads teevad mu sünnipäeva kooki:D:D:D
.Liina Hilda. ütleb:
2 tükki , ei tea 1 vist freesime :D

Sellest hambaharja loost on piinlik rääkida.
Because I am so >>>El'EI'II'ES'KAY"<<< (L'A'I'S'K)
Nädalavahetusest Aafrikaaniga;) Candisega Macys....Love Macys! Isegi saime 2 heelium õhupalli ja kommi "päkapike käest". Mhmm. Tseers.

I am almost there. Ehk- Keerasin kalendrisse viimase kuu ette.

2008-12-01T10:03:00.002-07:00

Tükike minust on alati soovinud, et Sünnipäev mul Detsembri kuu asemel juulis oleks. Täna ongi väljas nii soe, et kui neljapäevalgi nii oleks saaks aias peo teha ja suve kleidigagi end päikese paistes meeldivalt tunda.

Eile läksin lõpuks kell 3 öösel magama. Tegelikult olin ma nädalavahetusest meeldivalt väsinud, päeval käisin veel ujumas lootsin 9 ajal voodisse pugeda ja unedemaale minna. Selle asemel aga ma jõudsin raamatut lugeda, lakke vahtida, tv vaadata, siis veel lage vaadata ja jõululaule kuulata. Siis kell 1 helistasin emale. Tema oli juba tööl. Ka siiski see mind rahulikuks ei muutnud. Saatan, kui see juba reisipalabik ongi. Siis panin veel hiljem riidedki selga ja istusin arvuti taga tükimaad aega.

Hommikul oli selline uni. Juba kell 12 päeval, nüüd hakkan vaikselt ärkama. Loota ju võib, et ehk täna ma magama jään ja 6 tunnist rituaali kordama ei pea.

Thanks givingist mul palju rääkida ei ole.
Kalkunit ma ei näinud.
Laual olid keedetud kartulid koorega ja kartuliputru mul teha ei lastud, sest " Meil on liiiiiiiiga palju toitu". Käisime hiljem C'ga paninit sööma, sest kõht korises.
Mhmmm.

oehhh.

Ma püüan ma püüan midagi nv ka kirjutada. Aga mitte praegu, praegu lähen lippan rampsi ja käin postkontoris postimakse ja värke uurimas:D :)

Supervisory Managment. Final paper. Project due Dec. 4.

2008-11-25T19:29:00.002-07:00

Sexual Harassment
and Sexual orientation Discrimination
during Job interview.
Liina Hilda Ilves
Boston 2008

Discrimination, is unfair treatment based on prejudice. Title VII of the Civil Rights Act of 1964 makes it illegal for an employer to discriminate on the bases of race, color, gender, religion, or national origin in making decisions regarding hiring, firing, training, discipline, compensation, benefits, classifications, or other terms or conditions of employment.
A number of federal court decisions have held that the Civil Rights Act of 1964 also protects job applicants and employees from discrimination based on their sexual orientation. At present, there are 13 states that have laws that prohibit sexual orientation discrimination. The states that have laws prohibiting sexual orientation discrimination in both private and public jobs are: California, Connecticut, Hawaii, Maryland, Massachusetts, Minnesota, Nevada, New Hampshire, New Jersey, New York, Rhode island, Vermont and Wisconsin. Seven states have laws prohibiting sexual orientation discrimination in public sector employment only: Illinois, Indiana, Montana, New Mexico, Ohio, Pennsylvania and Washington.
Generally, sexual orientation refers to a present or past preference for heterosexuality, homosexuality, or bisexuality. It also includes individuals who may not be homosexual or bisexual, but who for one reason or another may be labeled as such.
Sexual harassment is a form of sex discrimination. It is unwelcome sexual advances, requests for sexual favors and other verbal or physical conduct of a sexual nature that constitutes sexual harassment when submission to or rejection of this conduct explicitly or implicitly affects an individual employment, unreasonably interferes with an individual’s work performance or creates an intimidating, hostile or affinitive work environment.
At the time of an interview an applicant is protected by both federal and state laws, especially the Federal Anti-Discrimination Laws. The applicant cannot be asked questions related to age, disability, gender, national origin, race, religion, marital status, sexual orientation. Also if you feel that you have been sexually harassed there are steps that you can take to stop the problem and protect your right to legal remedy.
It is not easy to prove that you have been discriminated against during the interview process, but there are actions you can take to uphold your rights. The best way to prove discrimination is with a document, but that is hard because most interviews are performed orally. The first thing you should do is speak to the interviewer that discriminated against you. If this does not work, talk to someone who is a position above the person who interviewed you. You may have to take your complaint all the way to the top. Ask for investigation into your situation. Most companies have processed in place that outline exactly how to handle discrimination during the hiring process. Just because companies have polices against discrimination does not mean that they enforce them. In some instances, discrimination is firmly entrenched in the company. If this is a case , you may need to contact an attorney . There are numerous attorneys that practice discrimination law.
As likely as you can be a victim of sexual discrimination you can be on a victim of sexual harassment . Many victims have been told that there is nothing they can do about the harassment. Actually there is much you can do- to stop to the problem, including informal actions at the workplace. Your first step should be to speak up. Sometimes if you let the offending party know that they have done harm to you the situation resolves. If that does not resolve the problem, at least you know that other side is put on notice. If the offensive conduct does not stop there should be detailed procedure for handling sexual harassment claims.
You might think that sexual harassment or sexual orientation discrimination hardly ever happens. It is wrong. If you type the headline in internet search browser Google you can find many real -life stories. People are sharing their experiences giving others ideas how to handle those uncomfortable situations. One woman told her story starting with confession that each time in her career she ignored sexual harassment aimed at her. For example, the boss who once pulled all senior management out of the company’s sexual harassment seminar because he thought it was a waste of time- and patted her on the butt as he left the room. All together she was sexually harassed six times by her new boss, not including his sexual harassment of her during the interview process. //… The easiest conversation to relay on is this one: Me:” Thank you for setting up that meeting, it was helpful..” Boss:” Big testicles.” ( He then pretends to squeeze his genitals.) I had no idea what he meant by this comment but this is short and easy to relay to make my case….// She discussed her problem with her husband who thought she should sue the boss. She did not report about her harassment. The fact is that 44% of women between ages 35 and 45 report experiencing sexual harassment at the workplace- even though almost every company has a explicit , no-tolerance policy. A national survey shows that 21% of all women report being sexually harassed at work.
In my personal opinion I believe that all women, man, heterosexual, homosexual or bisexual should all be traded equally- with no harassment nor discrimination. If a employee feels or already knows for sure that he or she has been discriminated or harassed should find help from law and take the case to court. We know there are thousands of different situations- minors to the ones that scarf people for life. To prevent that and keep it in chance, almost never happening-we should all work on it. Everyone should understand that stepping up for yourself, you are not only finding solution for your own case but raising awareness and knowledge of limits. If everyone will take action and company will support the victim; we could make the no-tolerance policy to actually work. No business wants trouble with law nor bad fame. If the consequences and punishment would be clear - there would be more thinking before the first move has been done to open the domino effect.

It is almost thanks giving.

2008-11-25T07:31:00.002-07:00

Eile oli kiire-kiire päev.
Homm algas ikka nii nagu tavaliselt, lapsed viisin aga kooli mina. Eile oli haige T. Eli on hästi lahe kooli viia. Temaga peab klassi minema ja sissejuhatuse päeva kaasa tegema.
Kõigepealt on ukse juures kohe pisikesed "cubbied" kapikesed, kuhu nad panevad jope ja lõunakarbi. Imelik on siin see, et jalanõusid neid vahetama ei sunnita. Kunagi!!! Üle kooli, mitte kuskil.! :D
Siis lähed klassiruumi, ümmargusellaual on nende nimesildid , selle peavad lapse viima stendile, et õpetajad saaksid ülevaate ülerahvastatud klassist, kes kohal on ja keda veel ootama peab. Seejärel on neil järgmisel tahvlil päeva küsimus. Mille vastatakse Ei või JA. Seejärel peavad nad tegema oma kausta mingisuguse töölehe. Eile hommikul nad pidid kirjutama ja joonistama oma vädalavahetusest.
Pühapäeval oli Ethan Eli uus parim sõber peale kinos käiku meil. Nad mängisid "arste" DR. Mick, mis oli tegelikult vaid salaplaan minu kinnisidumiseks.
Sellest joonistaski Eli pildi. :D krijutasime ka juurde, et tegemist oli vaid mänguga. Läksin Ethani piti ja see kullake joonistas pildi kuidas ta reede õhtul meil sleepoveril oli. Nii nunnud on nad lihtsalt.

Pärast seda tulin koju lugesin kokku umbes meetri jagu e-maile ja siis läksin trenni.
Sealt tulin tagasi poole 12 ajal. Pakkisin koti lahti ja läksin Bostn downtowni,kuna laupäeva ühtul ostetud sõprade 10 hooaja 2 esimest dvd ei mänginud. Sain selle vahetatud ilma suurema argumendita.
seejärel tulin tagasi B rongiga ja käisin läbi Shaws'ist. Ostsin koju saatmis kasti sisse komme ja muud head.
Koju jõudes läksin kohe lastele järgi. Siis oli meil playdate over. Posiid mängisid "fighting" seepärst pidin ma toas viibima ja turvalisust jälgima. Kui nad rahulikemaid mänge mängisid kirjutasin ma oma lõputöö valmis. T luges üle ja arvas, et olen suuurepärast hakkama saanud. Tegi "eddit" ja pidi vaid grammatiliselt paar artikklit lisama.
Sisi hiljem tegime süüa, ja siis tahtsime lapsed vara magama panna, kuna mina tahtsin oma "Sõpru" vaadata ja T oli eelmisest õhtust film pooleli.

Täna läks T juba thanks giving shopingut tegema. Homme juba pidavat küpsetama hakkama. Ikkagi neljapäeval on juba thanks giving. Kell kolm päeval on meil 11 liikmeline pidulik õhtusöök.

Candice tuleb juba homme siia!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Full Cycle. Ehk- ring sai täis.

2008-11-24T06:36:00.003-07:00

Hommikune valgus jääb siingi päevade lugedes sadade sekundite võrra hiljaks. Hommikune veel karge temperatuur näpistab su põski, kui enne kella seitset lähed õue toimetama. See kummaline valgus, mis tuleb hiljem on justkui keegi tuttav. See krõbe külm, mis teeb näpud ja varbad, ka villases, kanges on juskui keegi vana sõber.
>Hommikul prügitünne kolmveerand seitsme ajal majaette lohistades me kohtusime. Esmaspäeva hommikud on taaskäsitlus ja prügipäevad. Igal esmaspäeval saab üks ringke täis. Tuleb üks ja sellejärel teine cycle auto ja alustab uut ringi.
Kohutavalt palju tuleb külmade ja hämaratega meelde. Kahtlane soojus. Aastaring sai täis. Mida on oodata 12 kuult, sain ma vist kõike ja küllaga.Keha, meelt ja süda valdab üldine rahulolu.
Hea, mis meelde hakanud, uus, mis selgeks õpitud see jääb minuga. Halb, mis meele mõruks muutis, öö-vesiseks ja südame raskeks, selle lasen külma saada. Kaotan selle siia kuskile muuseas. Ilma igasuguse südamevaluta. Jätan maha. Ja kevadiseks sulaks lähen isegi kaugele. Sinna teisele poole jõge. Kus rohi ei pruugigi olla rohelisem, kuid see eest on umbrohtu vähem ja lilled lõhnavad õige magusamad.

See ebareaalne hetk. Elu kõige oodatuim päev.
Ei olnud mulle eksamid nii hinges ei olnud keskooli lõpuaktus kuidagi hinges.
See saabumine.
Ebareealne jällenägemine, millest igaöö juba erinevaid variante teen. See uskumatus.
Elu on magus ja hea, proovima pead julgema.

Armastan külmi veel hämaraid hommikuid.

Enese iroonias. Naturaalne maalaps- terve nagu purikas?

2008-11-23T20:06:00.011-07:00

Neljapäeval oma voodis lesides, suutmata peadki liigutada. Traciele ja Kobyle seletades, mis Kiirabis(EMR-Emergency room) räägiti ja kust ja mis, kui palju valutab ajas mind kogu see situatsioon nii naerma.
Kõik sai alguse paar nädalat tagasi, tundsin kuklas imelikku valu. Eelmises postituses rääkisn tugevatest peavaludest ajasin need tuule ja külma aiamaale. Ehk nad sealt läbi omamoodi tulidki. Pärast kahe ööst metsikut piina ja magamatust saadeti mind neljapäeva hommikul taksoga EMR.

Vingumise pärast ma teile sellest loost rääkida ei taha. See kõik oli mulle endale paras katsumus; samas huvitav ja naljakas. Debiilne? Küllap. Võib-olla ongi külm minu viimased ajurakud ära külmetanud- ehk siis kevadise sulaga tuleb kõik taaskord tagasi? Igatahes...
EMR läksin taksoga. Olin juba kell 8 hommikul seal, astusin otse registratuuri laua juurde , valve arst võttis ankeedi, küsis nime ja mis viga, siis suunas otse esimesse kuubikusse ( ülevaatus punkt, klaasustega-nähtavus ooteruumile). Sama arst tuli teise ukse kaudu sinna. Küsimused: kus, mis, kui kaua? Siis mõõtsime vererõhku ja temperatuuri.Vaatas nime ja küsis "What country is Liina from?" (Millisest riigist LIINA pärit on?) Tema õde pidavat ka "liina" olema aga kirjapildis LENA. Siis ütles, et kohe tuleb õde ja küsib veel küsimusi. Mõne ajapärast ilmus kambrisse vanem õde. Sünniaasta, mis kus valus, kui kaua- sama teema. Siis veel mõningad küsimused. Siis lahkus ka tema. Tuli afro-ameeriklane vanem mees, vestluse käigus tuli välja, et tuli Ameerikasse Kanadast ja tal siin palju sõpru ei ole aga töö meeldib ja on hea ja nii et tema jääb Ameerikasse, Hüva tööd! Tema oli andme sisendaja , vaatas üle minu kindlustuspaberid ja pani mind haigla arvuti süsteemi. Seejärel pandi mulle käepael, nimeline, kohe tuli süstla hirm, et mis tohohohh hullu panevad kohe kanüüli sisse!!??. Aga see oli vist vaid selleks, et kui ma peaks teadvuse kaotama. (mida ma siiski selle paari tunni jooksul seal ei õnnestunud teha.) Palus mind minna ooteruumi, kuniks keegi mind kutsub.
20 minuti pärast tuli uus naine, õde, hüüdis välja minu nime meenutava nime kuna olingi ooteruumis vast ainuke varasel kellaajal abi ootamas tõusin ja kõndisin naise järel tagaruumidesse.

Järgnev silmale avanev oli Ameerika film. "House", "Kiirabi arstid" Jms kõik kokku. Valgete kardinatega väikesed boxsid, suur tahvel risti rästi kirjutatud nimede?diagnoosidega? X-Ray lugemise valgustahvlid, arvutid ja palju arste kiiresti ringi jooksmas.
Pandi mind voodile ja tõmmati kardinad kinni. Viibisin mõne aja üksi.
Seejärel tuli keegi noor õde. Tema nime ma ei mäleta aga meenutas "Kollanokadest" ühte arsti:D Tema küsis kõik samad küsimused, vaatas aparaatidega kõrva ja vaatas kurku, vaatas, mandlid olid veidi paistes. Kraadis. Küsimused " Kas keegi mind kodus peksab?" Ja "Kas sa tarvitad heroiini vms narkootilisi aineid?" pidid olema tavarutiin, miski, mida nad peavad alati küsima. Siis ta lahkus ja ütles, et varsti tuleb arst mind vaatama.

Sisenes arst. Meessoost. Küsimus" Räägi algusest peale, mis viga on?" . Oeh kas see nüüd on juba 5 kord? . Rääksin ära, toimus suurem ülevaatus:kõrvad,nina, kurk, mandlid, rõhk, temperatuur, refleksid,pupillid,tasakaal,kopsidi pead siit ja sealt. Siis ta ütles, et ta läheb kutsub teise arsti, et saada teine arvamus ja siis nad teavad paremini.
Vahepealsel ajal pidin magama jääma. Olin nii väsinud ja arstiasutuste lõhnad tahavad mul alati pildi ära viia.
Tuli järgmine arst. Naine. Rääkisin kõik taas uuesti ära. Vaatas ka mu läbi. Koputas siit ja sealt.
Temagi lahkus. Mittemidagi mulle ütlevalt.
Viimane õde, see noorem tuli taas, kaasas kaks tabletti, valuvaigistid. Õnneks, lõpuks!
Siis tuli kolmas arst, ennast pikemalt tutvustamata asus asja kallale, kopsis siit sealt. Vajutas mul peaaegu aju lömmi, siis jooksis välja. Ütles teistele mis arvas, olin seal samas ju, kardina taga, ja kuulsin kõike. Nad hakkasid vaidlema!!!
Vaidlesid päris korralikult. Viimane oli vist mingisugune aju või pea-spetsialist, sest lõpuks suhtusid teised arstid tema diagnoosi lugupidavalt ja uskusid/nõustusid, mis ta rääkis.
Esimene arst tuli tagasi.
Diagnoos: Peas, kuklas on närvispasm.
Ravi: Muud ei ole teha, kui võta valuvaigistid ja puhka, maga- püüa lõdvestuda.
Aga!!! Aga, kui sul tekib palavik või mingisugusedki imelikud tervise häired siis palun otsekoheselt tagasi tulla. Selle Aga põhjuseid mulle lahti ei räägitud. Ehk vast ei oleks tahtnud neid teada ka, ei tea mis mõistus siis ette võtaks.

Pärast EMR tulin taksoga koju. Haiglast väljudes tundin, hetkeks, olengi terve- kuid siis mõistsin, et olen viimase 24 tunni jooksul ületamatult palju valuvaigisteid sisse söönud. Olin vast paraja doosi mõju all.
Kodus heitsin magama ja magasin 11- 2 ni. Ülestõustes valdas mind 9 korda suurem peavalu. Helistasin T.le. Pärast nad tulidki uurima, hirmus taskaesi mu tuppa ja sosinal rääksid. Siis ma naersin vaikselt. Aga naersin. T ei mõistnud, miks ma naeran. Siis ma ütlesin, see ju juhtub koguaeg ja minuga.! See, niimoodi olemine, piiripeal. Mingisuguses ohutsoonis. Ja kuigi ma kiirabis juba käisin kannatan ma siiski hiljem veel suurema peavalu käes. Naersin, sest kogu see "haigus" oli minu jaos sürreaalne- liiga tõsine.

Järgmisel päeval ma olingi juba kuigivõrd rivis tagasi. Ma arvan, et küllap see naer oli see, mis mu tagasi terveks tegi.
Mind on püütud nii mitmeidki kordi siin olles murda, eks?, iseenda sisemisel jõul pole lasknud ma murduda. Ei murra mind mu enda tervise vingerpuss ka. Ehk , it is over now. Ma enam ei viitsi murestama ka hakata nende lugude peale.
Igathes, what is worth, Ma olen OK. Terve olen!

Oleme viimasel ajal Eliga koos Kaunite Kunstide lainele sattunud, oleme teinud kaks suurepärast joonistst, millele Koby juba muuseumisse kohta soovib reserveerida. Siin on stiili näide väikse mehe andest:

Ja jõulutunde tekitaja:

Siis emmele tahtsin näidata seda pilti:

Kuigi teie paljud selle lumetormi käes kannatate. Siis leian ma siiski et te vaid "kannatate", veab teil. Ma tahaks ka, lund sellist. Meil on endiselt selline.

Siin ei tule lund vast enne, kui ma jub akodus olen. Ja selleks ajaks meil või teil seal enam nagunii lund ei ole. Kus on siis maailmas õiglus?
Kummal kaldal siis muru on ikkagi rohelisem?

Murraks juba nädala ära. KOLMAPÄEV.

2008-11-19T07:16:00.005-07:00

Sometimes I say I hate my Job, I hate the Job.! Who would not hate his/her job. It is just JOB.! I guess it is normal then.

They guy, who reads my fortune is stuck in traffic today, I am going nuts, have no fortunes already like a week.

Eile ma tgin poppi. Ma ei käinud jõukas, hakkasin kella 8 ajal joonistama ja õpetasin 1.45 ise ka imestasin, nii kaua:D
rahulolu oli hiljem kõva, isegi öösel vaata, et ei lasknud ärevus kevade ees magada.

Muide, jube huvitav,et kui ma täna hommik ärkasin kell oli, 6.30 sisis on mu tuba valge! Kell 7 hommikul juba päike totaalselt pasitab üues. Kohtlane. Suvel läks kell 8 õhtul kottpimedaks ja talvel on kell 7 hommik valge- peaks mainima, et väg huvitavad tähelepanekud. Aga miks see nii on? Sest tegelikult ju laius?Pikus? Igatahes oleme meie ju põhjapoole üsna sama palju, kui Boston. Aga siin on asjad valepidi.

Külmad ilmad aga on kohale tulnud. Väljas näitab kraad Eesti suhtes miinust (-4) kohalikus keeles 24:D Mul on hirmsad peavalud, külmast, mhmm, vist hakkan järgmisest nädalast oma talvejopet kandma, täna panen salli kaela:)

I am a supergirl, and supergirls can fly.!

2008-11-17T10:09:00.005-07:00

Täna ärkasin vara.
kell 8.oo on vabal päeval minu jaoks vara veel. (hommik lapsed isa juures).
Üle tõsiselt pika aja. Naeratasin endale otsekohe.
Ei unistanud sinust. Oma maailmast vaid.
Kuidas emmega varsti söön aias maasikaid. Sõidan murutraktoriga ringi ja päevitan:)

Kuulsin, et teil on lumi. Njäuu. Tahaks ka. Meil on vaid lihtsalt külm , ei ole siin veel lund näinud. siin pidavat alles jaanuaris ja veebuaris vb tulema ja korra. Kui ma räägin, et jajajaa meil tuleb kuskil nov maha ja siis kuskil märtsis tuleb ka veel vahel:D Siis on Aaaaaaah.

Muidu eile läksime kinno, Lornaga, tema tahtis uut Angelina filmi vaadata, tutvustasin teda T. ja siis lorna ja ja me lähme "Chalenging" vaatama. (tõlge: Katsumuslik vms.) Siis jõuame kinno, tohohh, kus see film siis on, mingi "Changeling" hmm, mõtlesime, et huviattv nad spellisid valesti, siis nägime postrit, lalalalaaa, tegelt oleme ikka meie väljamaalased, mitte nemad :D Selle tähendust ma ei tea. Aga film oli Super hea, ja kurb, nutsime Lorna Carolinaga koos:D

Pärast käsiime seal kino ümbruses kohvikut otsimas, tahtsime midagi head. Sokolaadi kooki ja jäätist vms :D Kõndisime ja kõndisime, võimaltult kõva tuul oli ja nii hirmus külm. Ja mitte midagi polnud lahti ja uskumatu aga kohvikuid ka ei olnud juuu. Siis Carolina( Lorna) sai MCDaonaldist mingi Jäätisekokteili, mina polnud selle nõus siis lõpuks leidsime mingi koha kus oli jäts ukse peal , sealt sain mina tükikese sokolaadi kooki:D

Sel nv mul läheb pere juba reede kell 3 ära, vauvaivauuu. Siis Brit sõidab NY "maale" ja siis Lorna tuleb reede vastu Laupäeva ööseks , mhmm, tsikid koos , mõnus õhtu tõotab tulla, ja mitte keegi ei prae kartulit paremini kui Britu:D

Täna juba käisin trennis siis nüüd peaksin ma hakkama kohe kodutööd tegema :D
Õhtu teen kuskil kella poole 10ni tööd.
tegelt ma helistan nüüd hoopis Emmele:D:D:D
Siis õhtu saan ka kodutöö teha :P

Neljapäevani ju päris aega. :D
lati ma teen kolmapäeva õhtul ja neljapäeva hommikul:D

Orkut fortune field? ehk- Kas kõik ei peaks minu ümber tiirlema mitte?

2008-11-16T18:37:00.002-07:00

The guy who reads your fortune is missing. His boss is really angry. Hope he will do ok.

The guy who reads your fortune is getting married. Be happy for him.

The guy who reads your fortune is sick. Wish him to get better.

The guy who reads your fortune was fired. Until we hire a new guy, go visit a friend's album.

What is wrong with my orkut fortune field?

Rahakotist vaatab vastu vaid 2 dollarit, alles eile sain palka.

2008-11-16T11:08:00.003-07:00

Mhmm. Minu majanduslik mõtlesimne on aastaga ära sõitnud, või ma lihtsalt unustasin selle endaga kaasa pakkida ja ootab mind kuskil kodus:) Loodame.

Nüüd juba vaatangi hambaid krigistades kapi poole, kas ikka mahub kohvrisse.
Eile viisid Margot ja Camille , Diana ja minu soppama. OUTLETTI. See on selline koht kus Guess, Ralph Lauren, GAP, Kalvin Klein jne. müüvad odavate hindadega oma kaupu. Ahaaa. Kõik kokku päeva lõpuks jättis mulle Halloweeni feelinu.
Wrentham Village näeb iseeneset välja nagu väike küla, väiksete tänavate ja väikeste poodidega mida sviititeks kutsutakse. Kõik käis jube kiiresti, saabusime sinna kell 11 ja meeletult palju oli juba kohal. poest poodi, sest esimesed tunnid pidid need kõige tähtsamad olema, mingi suurem SALE oli ja siis paremad asjad saavad kiiresti otsa. Igast poest saime väikse kotikese kaasa (muidugi, kui ostsid midagi). See oli kas kilekott või koguni filmidest soppajaid meenutavad suured kirevad paberkotid. Ühtekokku neljapeale kulutasime ära umbes 1200 dollarit. nüüd sa haarad oma peast kinni ja karjud hästi kõvasti, 12 000 krooni! Jah, me räägime, me ei saa siin üldse tegelikult raha... Eks.?!
Aga tegelikult suuremad summad lõid laiaks Camille ja Margot. Camille seepärast, et ta sõidab järgmine nädal Prantsusmaale tagasi. Ja Margot seepärats, et ta alles tuli ja ostis omale kaamera jms vajalikke riided, mida kaasa ei vedanud.

Ahh tegelt, mis ma ikka luiskan ja mõtlesn siin kuidagi lugevaid vabandusi välja. Lihtsam on nii, nagu Candice ütles: " We have no reason to save money nor should we feel guilty to spent it". ( Meil ei ole mingisugust sundi koguda raha, veel vähem peaksime tundma süüd selle raiskamise pärast.)
Aga kas Eestis on võimalik saada teksad 220 krooniga? Kas Eestis on võimalik osta Geussi teksad 220 krooniga? Kumb on suurem patt, need osta või jätta nad ostmata?

Igatahes oli mul eile nii sürreaalselt hea päev. Nii nii nii kahju, et Camille läheb, meil sai temaga eile nii head nalja. :D Puma poes oli müüja nii H. o. T. Ha.!:D:D:D Me jõudsime selgusele, vaid sellepärast töötab ta seal, et meid panna rohkem sokke ostma, sest ma ostsin 6 paari sokke:D:D:D

Õhhh. Nii hea on olla:D irw.
Hiljem koju jõudes, plikad viskasid meid Coolidge Corneril punase tule ajal maha. Siis puhul nii metsikult hirmus tuul ja Diana uhiuus müts lendas ära, ta ei märganudki, kui küsiin kus su müts siis oli see juba keset ristmikku, ütlesin, et hoia mu kotte ma toon ära. Ta ei , kuikeegi mu mütsi pärast sureb siis mitte sina. Läks ise jooksuga, hõhh valus oli kohe vaadata :S Mingi auto tuli ja värki...
Siis käisime istumas. Sõime õhtust ja tulin koju.

Täna on juba Pähapäev, Lorna helistas kui veel voodis pikutasin, siis nüüd on siin ja lähme kinno, mul veiidi veel raha on. lol.

Noh nüüd oli sopahooliku päevatunnistus. irw:D

Give me mercy. Ehk- kui ma ise enda mõtetel järge pean.

2008-11-13T19:47:00.002-07:00

Mulle kohutavalt meeldib, inimeste ebaloogiled mõtete jadad. Võib aga olla, et enamusest meil nad ei olegi nii ebaloogilised. Minu omad on. Vahel ma tahaks, et seda mis tänaval õhtu kodu poole kõndides peast läbi käib suudaks kuidagi salvestada.

Kummaline päev on olnud. Täis vastuolulisi emotsioone. Teisipäeva õhtul ma vihastasin enda, suht enda tobeduse, alalhoidlikkuse ja julgematuse pärast kringliks. Ma ei tahtnud midagi muud, kui olla kodus. Kolmapäeva hommikul olin ma kossike. Ei läinud trenni ja istusin pidzaamadega tv ees. Siis kella 10 ajal keerasin uuesti magama, unistasin voodis lesides kartulimaast. Kevadest, soojast päikesekiirest ja veel läbi kinnaste külmana tunduvast mullast. Traktori põrinast ja teiste kaasalaste jutuvadast. Isegi seda selja ja põlvevalu, mis sellega alati kaasa tuleb. Külma tuult, mis krasse puhub.

Siis sain aru. Minu unistustemaa. Kas see on siis imeline? Mkkm. Ei ole. Ja kas ma tahan ikka nii nii nii väga koju?. Ei taha. Kas ma arvan, ja usun, et ma saangi automaatselt Eestisse naastes kohe õnnelikuks, ei saa.Õnnelikumaks, seda küll. Panin ennast fakti ette, et elu ei ole perfektne, ei ole kunagi nii hea, et enam paremaks minna ei saa.

Ja kas mul on siis praegu nii jube olukord? Ei ole. Kas mul on tegelikult õigus pere süüdistada? Ei ole, ei taha ka. (Tänud kellelegi, vist Inglismaalt:D) Kas ma tegelikult olen endaga rahul? Olen küll. Kas ma endiselt vahel tahaks jääda siia? Jah. Tahaks küll. Kas ma kunagi võin tagasi tulla? Võin küll.Keegi ei keela.

Täna mõtlesin, kuidas ma alati kõige eest lihtsalt minema jooksen. Olen teinud asju just sellepärast, et vastu pidada. Midagi, mille peale tegelikult hing karjub: " Lõpeta ära, jookse!" Aga olen jäänud ja hakkama saanud. Sellepärast tahaks siia jääda. vaadata ja näha, kas ma suudan endaga hakkama saada. Mitte sellepärast, et oma põgenemisest lahti saada. Ma tean ja tunnistan oma süüd. Ja tegelikult mulle see omadus meeldib. Kunagi ei ole ma teadlikult olukorras, mis minu hinge või keha sööb.Kui aru saan siis lasen lahti. Ma leian väljapääsu, ja nimetan seda ise põgenemiseks. Praegu olen otsustanud Eestisse põgeneda. Selle suure kurja ja ebaõiglase maailma eest.
Kuid olen üsna kindel, et tuleb aeg, mil võtan taas oma kohvrid ja lendan teadmata ilmakaarde kaduma.

Ma nagu ei tahakski seda miskit leida. Kuhugi end juurida. Mul ei ole vaja seda kindluse tunnet. Seda miskit, mis mind alati hoiaks. Et ma 30 aastaselt maja autot abikaasat ja armasid lapsi omaks. Ma ei vaja, seda teadmist, et ma kunagi üldse nii kaugele jõuan. Ma tahaks elada väikses ühika toas ja omada üht ilusat põrandalampi lauda ja õmblusmasinat, piisavalt raha, et osta raamatuid ja "piibleid" ja elada. Otseselt elada. Kas see ongi see kunstniku hing. See hing mis Pariisi jõekallastel asuvale vana maja pööning-korteris tuba soovib. Ainult tuba. Kas see ongi kõik see, mille järgi mind saab kunstnikuks lahterdada.
Sest tegelikult. Tegelikult ma ei oma mingisugust eriskummalist maailmavaadet ja üsna tihti puudub mul üldse arvamus. Ma vajan reegleid ja austan seadusi. Minu sahtlid peavad olema korras.Aga mille järgi me üldse inimesi lahterdame, kunstnik või realist? Mille tarvis on üldse vaja kastisüsteemi? Kas ma olen normaalne?. Sama mõtelõnga juures astub minu kõrvale tänaval vähemalt 1,9 pikk blond neiu. Tal on must mantel ja pikasäärega saapad. Peas on müts. Hetkeks kõnnime kõrvuti. Tahaks küsida, kas oled modell? Tekib fantaasia -just runwayl olnud moeshowst, kus lõpuks astun avamodelliga lavale Mina, sekundiks. Ja ta kõnnib mööda. Kumb meist on nüüd tavaline. Mina või tema?
Tema: pikk, kohutavalt kauni näo ja ilmekate silmade, graatsilise keha ja pikade jalgadega. Või mina: tema kõrval lühike, kuid siiski suhteliselt keskmine, mitte skelett kehaga ja kuhugi varju jääva näoga.
Ei, praegu ei räägi minu madal enesehinnang. Mul ei ole madal enesehinnag. Enam mitte. Kunagi oli. Siis olid teised ajad. Vahepeal olin ma väga julge. Ma armastan tähelepanu ja kui inimesed mind kuulavad, aga mul peab midagi öelda olema. Kui ma ei tea siis ma ei räägi. Kas ma olen seepärast arg? Ma ei tea. Võib ju jälle väita, et ma olen madal, ei julge. Aga mis sa räägid, kui veski ei jahvata. Ole vakka.
Täna kolis rääkisin oma eseest, pärast ettekannet värisesid käed nagu haavalehed. Milleks? Kuhu kadus see julgus, see vaatan sust läbi ja räägin seda, mis ma soovin. Kuhu kadus see kaugus ja kogemus, mis keskkooli lõpuks juba saavutatud oli. Roostes olen. Vaja on läbi viia taaskord lavaline koolitus.
Siis minu telefon helises ja minuti pärast olin kodutreppidel.

Teinekord lindsitan, tuleb kaootilisem.

Kunagi ma vist kirjutasin, et minust ei ole võimalik aru saada. Aga kellest teist üldse on võimalik aru saada? Lõpuni? . . .

For the English world.

2008-11-13T19:32:00.002-07:00

The guy who reads your fortune disappeared and our boss is furious. We hope you have a lucky day.(orkut)

The day I have to go to school, and ´I sleeped in, in the morning finding letter like that in e-mail.(me)

Liina,

I overbooked today and I’m crazy-busy with appointments. My last activity is a movie from the Jewish Film Festival at 3:30. I should be home by 6, if not earlier. Today, we should make the chicken. In a bowl, but the ingredients I left out, cover the chicken with these ingredients, and bake at 350 for ?? long. There should be broccoli in the fridge, too. And heat up the soup I made – only heat up enough for who over will eat it. I will, eli will have some, not sure of you and koby.

Koby has basketball at 7:30.

Call if you have questions.

OUCH!!!! I just remembered its Thursday!!!!! I’ll try to get home at 5:30. if I’m late, we’ll throw everyone in the car and I’ll drive you.
Make the chicken early, and we’ll reheat tonight. it has to be cooked. Sorry I messed up. Chicken was supposed to be yesterday.

t.(gmail)

Moderate Comments. Ehk- I am so done with it.

2008-11-12T06:05:00.003-07:00

Kristi ütleb:
tsau
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
I am so sick and tired of everything.
Kristi ütleb:
miks
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ja mul on kõigest nii pohhui. mul on neist pohhui. nad on idioodid.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ma lasen alati omale pähe istuda. ja nüüd nad nii ongi.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ma tean nad juba kasutavad mind ära.
Kristi ütleb:
mis juhtus?
Kristi ütleb:
kuidas?
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ja ma ei tea kas kõik ameerika pered ongi troppide kogumikud või satuvad nad lihtsalt mulle nii. ja vb ongi see irrealistlik arvata, et võõra perega koos elades mingisugused arusaamad ei põrku.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
mul on kõrini sellest olukorrast. elada ja tööd teha samas kohas. see on nagu ma teen 24 tund tööd.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ja siis ma pean veel oma palka küsima, nagu see oleks mingi teene, mida ma palun.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
midagi otseselt ei juhtunud. asjasde kokku veeremine ja kuhjumine
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
milleks mind tegelt siin üldse vaja on. sitt!, ma ütlen ära tee lapsi, kui sa neid kasvatada ei suuda.
Kristi ütleb:
palgaga on eesti praegu samad lood, kui ei küsi, siis ei saa
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
jah aga vaata enamuskohtades on ikkagi nii, et kuupalk tuleb normaalselt ja kui küsimagi peab on see inimene pealgalt su ülemus siin on ta su sõber su "mom" ja siis sa küsid raha "you sa pead mulle maksma!" see kõlab nii labaselt.
Kristi ütleb:
sellest ma ka aru ei saa. et kui lapsed, siis kasvata neid ka
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ja kui ma eile pidin tegelikult kella 7ni tööd tegema (10 tundi jutttiiiii!!!) kella 9sast hommikul ootas ta ikkagi, et ma oleks 8ni. aga 7.30 kui ma sain köögi puhtaks ütlesin ma vaid, et ma lähen välja panin jope selga ja läksin.
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
sitt tunne. sitt maitse. nutma ajas. mul ei olnud kusagile minna! ja mitte kellelegi helistada!
Kristi ütleb:
mhhh. vastik tunne on eks. loe rutsi blogi
Kristi ütleb:
seal on selle üksinduse kohta väga hästi öeldud
.Liina-Hilda. @Beals. ütleb:
ma kohati muudkui arvan, loon illusiooni, et kui ma koju saan on minu maailm kõik ära parandatud ja Eesti on minu jaoks, kui muinasjutu maa. Aga nii kohutavalt kardan. Ehk me siiski ei leia aega, et maailma parandada. Kuikõik ei olegi nii nagu ma loodan, ja nii nagu ta varem oli. Mis must siis saab, kas ma põgenen taas, kuhu nüüd? Iirimaale, austraalia? kauaks? Kas mind nii üldse alles jääb.
Kristi ütleb:
see on tõde-. kunagi ei ole kõik hästi. ja lihtsalt ongi tõusud ja langused ja vahel lihtsalt ei jaksa ei taha naertada jne. ja viitsimatus tuleb peale. see ongi naiste värk.

Mul oli eile juba jälle ükskõik. Täna vist on ka. Ma ei tea...
Täna on cluster meeting. Mhmm. Dianaga läheme koos ja Opal tuleb ka. Tundub, et vähemalt olen ma mingisugused sõbrad omale leidnud.
Neljapäev on kool. Reedel on enesekaitse kursusus- siis on oskan taikwandoo ja karate kiiresti öelda, et pahasid mehi eemale peletda . Laugh Out Loud.
Nädalavahetus ei tee ma "Mitte midagi!!!" Aga tsiisus vähemalt lapsi ka kodus ei ole.
Vast olen nüüd tõsiselt jõudnud kohta, kus enesel on igasugune soov noorelt emaks saada üle läinud. Tsiiisas, nüüd vähemalt võid öelda "Huhh!". Eks?

Ma pole viimasel ajal kirjutanud midagi, sest ma olen vaid kriitiline, mul on igas olukorras kuplis punane tuli ja midagi krõbetat öelda. Ja nagu ma aru saan, teile ei meeldi sellest lugeda. Siis ma väldin kirjutamist.
Sest kõige vähem ma osakn olla inimene kes teeskleb. Ma ei oska. Ma püüdsin. Eile, sõime õhtust, ja ma tahtsin lihtsalt ära kõndida, sisi jäin istusin olin vait ja naeratasin. Aga ei oska.
Ma pole kunagi suutnud olla sõber kellegagi, kes mulle tegelt ei meeldi, või kelle kohta midagi tean, mida ei ole hea teada. Ma ei oska ära petta inimesi, et olen õnnelik, kui ei ole. Ehk on see hea omadus- enamus olukordades.

prrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr.
Minu elu eesmärgid:
1) Aja kiire veetmine kuni -Thanks giving
2) Sünipäeva mööda saatmine
3) Jõulud ja aastavahetus NY!!!
4) Asjade pakkimine!!!
5) Blue Man group show.
6) NY and JFK

Eilne informatsioon. Ehk täna juba vanaks läinud uudised.

2008-11-07T06:09:00.003-07:00

[Novembri kuu, T-shirts, shorts ja värvilised vahtralehed!]
Nii. Eile hommik, kui ärkasin siis taaskord tahtsin äratuskella kaugele voodi alla visata ja edasi magada, sügavalöe teki alla pugeda, et aknast sisse tulev valgus minu silmalaugudel ei mängiks.
Kuna ma olen juba ise ka nõus faktiga, et elu on muutunud, ei ole mina enam tõesti hommiku inimene.
See aeg, kui kell 7 hommik kella äratuse peale kraps voodist püsti olin pesemas käisin ja oma väike venna vist naeratuse postivismi ja energiaga päris vihaseks ajasin, on nüüd selja taga. Nüüd vast kulgeks minagi kodus vaikselt ja tasa hommiku tunnil.
Ma sätin hommikuäratuse nüd nii, et mul on aega oma toas ärkamiseks 10 minutit. Ärkasmine ei tähenda enam kella plärisemist ja eelkirjeldatud 10 sek. See võtab nüüd aega. Avada silmad, meõlda midagi postiivset, siis kulgen vannituppa pesen näo külma veega. Avan Gmaili ja loen Pillekese kirja. Pillekas kirjutab mulle emotsiooni ja päevasündmusi elan need 4 minutiga endas läbi ja päev ongi juba selgemini alanud.
Päast tööd läksin eile Spordiklubisse, kus esialgu käisin Holy trennis, õhh kui hea oli, muss oli R&B , treener ise nautis ka mussi, aga tunnistada tuleb et need ülejäänud trennikaaslased, need 60 aastased meie muusika maitsest aru ei saanud(A). Siis, mul oli kaasas õpik, kuna oli neljapäev pidin valmistuma õhtuseks tunniks.
Hommikune topelt tunigi oli vast põhjustatud kella poole üheni üleval olemisest ja aruande kirjutamisest.
Läkisn trena peale ja lugesin seal tere tunni oma õpikut , tekstimareriga vahepeal tähtsamat välja tuues. Lõpuks kella 12 ajal jõudsin ma koju, mulle oli keegi vahepeal voicemaili jätnud.
Minu Professor Dawn M. (raske poola-portugali nimi) ,et kahjuks on ta haige ja tund jääb ära.
Minu asemel pidi lapsi hoidma täna Carole (vanaema) helistasin talle, et ta ei pea tulema. Ja sellega võtsin omale võimaluse/kohustuse olla 3 päeva järjest lastega õhtu üksi kodus, söögid,vannid,kodutööd ja magama panekud. Juhuu.
Nii Siis oli mul probleemne Koby kokandusklassi tüdruku pick-up, kelle väike vend on Eli parim sõber. Ja nende isa on lihtsalt üks LUUSER!. Tuli tütrele järgi aga väikesed hakkasid hoopis mängima ja kuidas ma siis nad nüüd välja viskaks, see mees mukui tekstis oma telefoniga... Õhh. Ma olin nii nii nii vihane. Lõpuks nad läksid minema. Pool tundi hiljem, pick-up kujutab endast ette, et sa avad ukse laps paneb oma jalanõud jalga ja lahkub kokku max 2 min!, See kestis aga 35 min, sellega kaasaarvatud väikese MAnueli mööda maja tagajaamisega sest ta lihtsalt ei tahtnud ära minna. T. ütles mulle hiljem et mul on totaalne õigus teinekord midagi kokku valetada,et inimesed majast välja saada. Mhmm, ok! :)
Ja õhtusööki sõime me külmalt.
Siis, lootes juba, et katastastroof on läbi hakkasin Elile vanni tegma, kui Koby pidi tulema ka vannituppa, et ma saaksin tal aidata sõnu õppida. Koby Liinalt "Ämm , kus mu kodutööde kaustik on?" Mina:"Kotis ei ole või?" Koby juba totaalselt paanikas ja vingudes "Ei ole, kus see on kus see on?" . Siis mõtlesime rahulikult, kus ta seda viimati nägi. Koby" Okouuuuu!" vaatab mind ingli näoga ja Mina: " mis?" Tema: " I think it is in the library!" (Ma arvan et see on raamatukogus). Olalala. Kuna ta sai oma sünnipäeva puhul aastaks ühe kodutöödest vabaneva päeva , mida ta veel ei kasutanud, siis ütlesin "Nüüd sa peadki vist oma pääset kasutama". Ta läks ja istus maha ja ütles " I can not belive I have to use it for that! It is so cruel!". Ja kuna ma tean, et ta tahtis seda hoida ja ta oma sünnipäeval tegi ka kodutööd ära haarasin ma telefoni. Hleistasin raamatukokku, mis kellani nad lahti on. Eli sesis vannis püsti sest keegi ei saanud temaga seal olla. Raamatukogu oli lahti 9ni. Otsustasime, et teeme Elile kiire pesu ja riided uuesti selga ja lähme käime siis rampsis ära. Vahepeal mõtlesin ka Dianalt abi paluda aga väljas täiega sadas vihma, siis ei saa küsida midagi nii ja ta oli sel ajal veel tööpostil ka.
Helistasime T.le et talle teada anda,mis juhus ja mis me teeme ja siis T ütles mulle" You sure You wanna go? You sure, You don't have to! I would not wana go! " Mina: "Jah jah ma olen kindle see ei ole hullu, natuke sajab aga saab hakkama."
Saime asjad kätte, jõusdime koju ka veel päris ELi magamamineku ajal, lugesin talle raamatu ja läksin kobyle appi kodutööd tegema, naastes ELi juba magas:)

Kobyga tsillisime hiljem veel niisam aminu üli sassis toas:D Rääksime joonistamisest, lendamisest ja vaatasime 2007 aasta moeshow pilte:D

Lõpuks ütles K. "Thanks a lot , for doing it!" . Aaaaah, See on see asi mis tegelikult loeb.

[ps! Rikun ise iga õhtu seadust, eile lasin lastel ka krimnaalsed olal:D]

Homme on reede, kurrrnjäuu.

2008-11-06T21:26:00.001-07:00

Pillekas sa pead selle kirja esimese poole kohta hiljemaks inffi ootama, või siis ehk msnime :D Sest kell on nüüd pool 12 ja mul tuli uni:D Hahaahaa.! Loe kirja saad aru ;)

Halloween Special

2008-11-06T21:15:00.003-07:00

Viimane Blond soovis end voodi alla peita- Koby.

HOPE- Patriootlik Haloween (Obama-kõrvts)

Trick-or-Treat? Õhtu jooksul ühtki trikki teha ei saanudki, tulemus 7 kilo kommi:D

T. , Batman ja onu Larry.

Maja ees, Obama- president-select ja Biden vice.

Pumpkins at Beals st.

"Kole mees põõsastes"- toimib nagu kuri koer, 100 Beals St. Dekoratsioonide autorid K. ja L.

Võib-olla ma peaks endale sisendama "Kõigest on savi!" Ehk- üksi olles katki minna on krdima sitt.

2008-11-03T17:26:00.005-07:00

Ärkasin täna hommikul kõigepealt kell kuus. Pool seitse oli jõukas spinningu trenn, millest ma siiski loobusin ja ärkasin uuesti kell kaheksa. Ei olnudki palju viga. Sain enda püsti, rääkisin veidi msnis, kontrollisin postkasti , panin trenni asjad kokku, laenasin taaskord ema jopet:), sest kuidagi ei viitsi korralikku jakki vahest kanda. Siiski siiski pean omale ka sellise muretsema.

Täna oli üle pika aja nii kerge, nii hea olla. Südames ja igas minu kondis oli rahulolu ja arusaam. Kuniks...
Kuni ma lahkusin jõukast ja Candice mulle helistas, kuskil teepeal ma kaotasin ära oma vanaema kootud kindad. Minu vanaema ei ole enam minuga 10 aastat. Ja need kindad ta kudus oma 12 aastat tagasi, võib-olla. Ja ma lihtsalt pillasin need kuhugile maha?
Ma jooksin tänavajupi ja poe ja jõusaali mitu korda läbi, aga ma jäin neist ilma.
Siis kui aru sain, et enam ma neid kunagi ei näe, läksin nii katki.
Tänavapeal üksi katki minna on suhteliselt nõme. Inimesed vaatavad sind fooritule ees nagu ilmatõbist ja mööduvatest bussidest teevad naised ahastavaid nägusid, millest võib lugeda " Vaene tüdruk, mis sul juhtus?".
Jõudsin koju, mingi töömees oli just lahkumas ja uks oli pärani lahti. T nägi mind kohe ja küsis issand, mis juhtus ja mina vastasin " Ma kaotasin oma kindad ära!" See mees vaatas mind küll üsna kahtlaselt. T sai kohe aru vanaema kindad!!!

Siiani on seest nii hell ja vale. Nii rumal ja tähelepanematu ei tohiks olla. Mitte asjadega, millest sa hoolid.

Kuu aega tagasi ma lõhkusin ära oma suht uue 700 krooni maksnud mp3 mängija, see ragises muusika mängimise asemel,selle peale ma vaid kehitasin õlgu ja mõtlesin: nooh juhtub.
Need kindad ei ole materjaalselt ehk midagi väärt ja vb viskas mingi kojamees need kuhugi prügikasti , tahaks kangesti loota, et keegi korjas nad üles ja tunneb nendest vähemalt mõndagi aega mingisugust rõõmu.

Eile ma panin vanema küünla. Ja siis hiljem panin teisegi veel. Ohutuse mõttes mul soovitati küünal enne kustutada, kui ma magama lähen. Kui ma selle kustu olin puhunud, siis oli kuidagi imelik tunne. See liigutus oli vale, ehk ei tohi hingedele süüdatuid küünlaid nii kergekäeliselt ära puhkuda?
Ma tean, ma tean, sajad inimesed puhuvad ise küünlad ära. Aga millegi pärast olen mina, kui õnnetuste magnet.

Pärastlõunal, kui juba oma emotsionaalsest august hakksin välja ronima rääkis mulle Tracie, et tal oli eile õhtu auto avarii. Läheb arstile, tunneb et selja ja kaelaga ei ole kõik korras.
Eile kella 8 ajal, tuli T minu tuppa ja küsis, kas ma tahan temaga kinno minna Newtoni. Kuna ma olin just joonistamisega hoo sisse saanud vastasin, et ma parem jään koju, ta sai aru ja läks üksi:) Kui ma oleks siiski läinud, siis oleks siin lugu vast hoopis autoavariist.
Kummaline. Kui midagi ei juhtu siis midagi ikka juhtub.

Tsiisas ma ei või.

Aga sellest kõigest tuleb üsna pea midagi nii kohutavat head, et ma ise ka uskuda ei jaksa.! Üks hästi hea ja lähedane inimene kinnitas mulle eelmine aasta, et alati kui juhtub midagi halba on see millegi hea eesmärgil ja peagi on kõik taas korras.

Ma olen veel postiivne, kuigi raske on, kui miski võõras vägi mind aina murda tahab.

Kui sa oled kunagi vanaema, siis ole hea koo laste-lastele kindaid.! Palju ja armastusega.! Ja ole nii hea vanaema, et kinnastest veel kümmneid aastaid puudust tuntakse ja südant valutatakse.!

Istun kivil ja naudin päikest. Ehk. kui jälle kõik on selge.

2008-11-02T18:22:00.001-07:00

Hingedepäeva küünal minu armastatud vanaemale, vanaema Mallele:)

Imelik, kuidas mul tekib kahtlane soojus põue, kui naaksun sõbranna käest, kas sa nutaks, kui sa mind kohe näeksid? Mis siis teeksid, kui ma homme su ukse taga oleksin, karjuksid? Ta vastab " Jaaaa, muidugi!". Kas ma olen imelik, et tunnen selle üle rõõmu? Kummaline.
Tundub, et inimestel on äärmine vajadus kuulda, et neid vajatakase. Ma ei ole ainus, kes mõtleb oma mõtteid üsna kummalist teed pidi.

Viimased kaks tundi olen tegelenud oma toas, oma kavanditega. Sellel ajal kogemta tekitades kivipea effekti ja koerakaka kujutise...
Ma pole kunagi nii mõelnud. Kõike läbi. Vaadates oma tööd vahepeal nagu kellegi teise pilguga. Massi pilguga? Tegelikult ei ole halli massi pilguga vaaamisel üldse mingit mõtet. Erilisel pilgul on kriitika. Kuid igal erilisel kriitkul on oma maitse. Seega, kas mul on kunagi üldse võimalik kõigile meeldida? Vist ei olegi. Ja kui ma meeldibn siis on see hall maitse või üksik kriitika? Kust tuleb siis edu? Kus tulebv populaarsus.

Kas populaarsed saavad olla vaid magedad hallid inimesed, kes arvavad, et nad on keegi ja muudavad ülejäänud halli massi end kummardama. Sest neil puudub oma maitse. Sest tegelikult on nad kõik samal tasemel. Kuidas saab üks eriline inimene edu saavutada? Tavalisi, mitte kriitikuid, keda teised ei kuula end austama panna? Kas selleks peab olema ülieriline, et kõik erilised oleksid sust lummatud....

Nüüd on küsimus, Kes meist on ülieriline? Ja kes eriline?

Mitte keegi....

Kas siis üldse ongi olemas mingisugune point enda tükkideks rebimiseks enda pool surnuks rabelemisel. Et kuhugi jõuda, kuhugi sinna, kuhu veel ise ka ei tea, et teel oled. Aga jõuda! Aga kui sa ei tea, ja kaotad teel teadmatusse kõik ära siis oled sa kadunud. Ja mitte keegi ei aita sind algusesse tagasi. Siis oledki seal eikusagil. Eksiteerid. Naudid.

Kunagi ma arvasin alati, et looming peab tulema pauhh. Plaktsi , silme ette. Ja tegelikult kunstnikud palju tööd ei teegi. Kõik on nagu niisama antud loominugulisus ja andekus. Ja, et olal kunstnik ei olegi vaja palju tööd teha. Lihtsalt vaikselt loomingut välja endast immitseda. KUid nüüd ma saan aru. Tehes tööd, nähes vaeva, et fakt, mida enesele kinnitanud olen : " Ma ei olegi eriti andekas" on suht väär. tegelikult on kõik andekad inimesed. Üks ühel alal teine teisel alal. Minul on oma ala. Ja kingitus või annegi olemas. Oma osa tuleb plaks pplaks ja pauhti, peaksin ensele teadvustama, et iga ühega nii ei juhtu ja see on ikka suur asi.! Nüüd pean nende plasplasplasudega veel tööd tegema ja siis triivingi oma loomingus vaikselt immitsedes.

Olen oma laine peal tagasi.! :)

I am pretty annoyed. Ehk- mul puudub tugev närvikava.

2008-11-01T10:12:00.001-06:00

Shalalalla-lalala-lala-la- Shalalal-alallala-lalal-la- La-la-la-lala-la--lalaalaaaaa- Lalala-lala-ala-lal-la-la.
Need on minu esmased emotsioonid laupäeva hommikul, kui postiauto mulle lõpuks paki tõi :)

Äitähh EMME.! :D Musi, Amrastan.!

Eile hommikul pidime Lornaga saama Harvard Squaril kokku. Mina elan Harvard sq. poole tunnise bussisõidu tee kaugusel, tema elab kahe minuti jagu nurga taha kõndimist.
Helistasin talle kodust- Nii ma hakkan tulema. Helistasin, kui sain bussi peale. Helistasin, kui olin kahe minuti pärast seal. Ja helistasin, kui kohale jõudsin.
Kas siis on see ok, kui ma pärast seda siiski pean veel 15 minutit ootama.! Tseesus.!

Kui ma olen üksi kodus, siis ma ei vasta telefoni kõnedele, kui ma ei tea kes on Xtaurt, David jne. Inimesed. Vahel ei vasta ma ka kõnedele kuima tean, kes nad on. Ma ei ole messeges massinge. Lasen neil salvestatada oma sõnumi masinasse. Vahel aga tekib tunne tunne. Kui nad helistavad ühe korra sisi teise korra ja ikka sõnumit ei jäta ja arvavad siis et ehk kolmandal korral (pärast 30 sek. vahesi) võtab keegi vastu. VArsti ma võtan vastu ja ütlen Eesti keeles " No aru ei saa, et kedagi kodus ei ole?" .

Täna helistas mulle minu Emmme. Ja kodu telefon oli ka minu toas. Ja see hakaks helisema, oli vanaema CArole, kuna ma pean täna Elile tema juurde vastu minema siis võtsin vastu. Lõpetasin kõne emmega ära. Ja mis oli tal öelda....Ütle T. et ta otsiks oma telefoni autost istem vahelt. Halllo??? See oli viimane kord, kui ma telefonile vastan, kui ma ei tööta. Kui vaja on helistage mobiilile.

Emme, ma olen kodust ära vahemikus 3- kuni 5 või 6. Ma ei tea kas sa siis oled KAdrinas. Püüan varsti uuesti helistada.!

That is so A. Ehk - jagan oma elu.

2008-10-30T20:45:00.003-06:00

Eilsele blogile tuli päris kummaline vastukaja.
a) Pea püsti, sa peaks õnnelik olema!
b) Blond ei ole sinu värv, võta see parukas nüüd ära!
c) Küll sa hakkama saad, elu ei ole alati ilus ja püüa nautida, anname loa sul avalikult nutta.

Täna mõtlesin, millal ma teile viimane kord ülds ekirjutasin, milline näeb tegelikult minu päev välja. Kummaline. Nii ammu vist. Otseselt pole ma oma tööst palju rääkida tahtnud üldse. Ja koolist ei tea keegi, paljud küsivad üldsegi "oi kas sa käid koolis seal?".
Töö ja kooli nädala ülevaade.

Esimene sissekanne: Neljapäev 30. oktoober 2008.

Täna võisin ma sisse magada. Ärkasin kell 8.15, see on minu jaoks hilja. Kell oli seatud tegelikult poole peale. Arusaadvalt ei ole see traditsiooniline neljapäev. Hommikust peale on olnud tegelikult tunne, et tegemist on hoopis laupäevaga.
Käisin ruttu pesemas, kuivatasin juuksed, kell oli 8.56, T. ütles mulle, et ma pean olema olemas üheksa. Kui üheksa sisi üheksa, läkisn kööki. Carole oli ööd meil, sest eile käisid nad T.ga ooperit kuulamas. Nad jõid kohvi rääkisime veidi, sammusin kohvimasina poole, hommikuselt liinane on pool silmad kinni esimene tund ringi käia:) T vabandas, arvas, et magan sisse ja nad mulle ei teinud kohvi. Sisi seletasin,kui tema ütleb mulle, et vajab mind kella üheksast sisi olen kell 9 püsti, hilisemat sisemagamist ei toimi. Töö on Töö.
Tegin omale tassi kohvi.
Esimesed tunni kaks veedsin peamiselt Carolega juttu rääkides. Lapsed olid tv ees poole kümne jala läks Koby sõpradega välja rattaga sõitma.
Täna oli tegelikult fenomenaalne päev. Esimest korda elus läks Koby täna üksi välja. Sõitis ringi rattaga ja meil ei olnud otseselt selgelt aimu ka, kus ta olla võis. Eesti moodi normaalne, aga tegelikult on ta meil veel Teisipäevani üheksa ja ei tohi väljas olla üksi. Aga siiski.
Kella 11 ajal läksime Eliga tema sõbrale Danielile järgi, tuli meile ja nad mängisid paar tundi. Koby sõber Justin oli ka meil.
Keetsin kella ühe ajal endale taaskord tassi kohvi. Tegin kaks satsi lõunat.
Kella poole 3 ajal viisime Danieli koju tagasi. Koby oli väljas, helistas mulle, kui koju tuli, 10 minutit hiljem olime ka meie kodus.
Siis K. sai emalt loa Tv vaadata ja Eli läks arvuti taha. T. läks toidupoodi. Selell ajal jõudis Justin jälle meie juurde ja läksid Kobyga taas välja ratastega sõitma. Kella 5 ajal tuli meile Manuelle, (poiss, mexico nimi!). Rääkisime veidi T.ga köögis usulistel ja uskmatutel teemadel ja siis pidin kooli lippama.
See osa on traditsiooniline. Igal neljapäeval kell 5.30 pm. lahkun ma kodust, siis pool teed tramm/rongi peale jooksen ja sõidan downtowni. (kesklinna) Tavaliselt ma hiljaks ei jää, täna jäin.
Tavaliselt olen ma tunniks ette valmistatud aga täna ei olnud :( Õnneks ma istusin Brenda kõrvale , kuigi tal õpikut üldse ei ole ja ettevalmistus ka totaalselt puudus oli ta suht andekas tegime "rühmatööd". Tema ütles ja mina kirjutasin. HA. Aga saime tehtud. Siis oli tavaline loeng, selgitus paragrahvist igasugused arutelud ja näited õpilaste poolt. Suur ja väga emotsionaalne arutelu poliitikast. (üks musta nahaline senaator jäi pistise vastuvõtmisega vahele- karjäär otsas. Te kujutage ette, 95% meie klassi õpilastest on afro-ameeriklased ja naised. Selline kisma ja traagiga. Väga huvitav ja hariv oli kuulata. Antonie arvas, et ma vist üldse midagi ei tea. Aga tõestasin vastupidist.
Siis vaatasime veel ühe video ja olimegi vabad.
Sisi sõitsin tramm/rongiga koju tagasi.
Ahajaaa, kui ma kooli jõudsin sisi sain kohe eksami ka tagasi. 97 punkti. 97 punkti sajast.! Mhmmm.! Mul pole kunagi nii head tulemust vist olnud:D Mõõõnus.
Koju jõudsin ja oma tuppa tulin tuligi kohe T ja küsis, "Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeel?" Ma : "What?" T: " Tell me!" "Did you get an A?" Ma: Well I got 97" T: "That's a A, that is so A."
Võib vist veidi uhke olla küll:)
Nüüd tulin koju. Kummalisel kombel unevajadus on nagu kuhugi maha jäänud. kristi ma ei jätnud sodat maha. Võib-olla ka sellepärast on mu unevajadus hetkeliselt väiksem.

See, kuidas 5 aastased posid omaette koos räägivad on nii armas.

Turtle is my favorite animal. Ehk - Kui ma enesele esimest korda tunnistan, et olen kilbi selga kasvatanud.

2008-10-30T20:28:00.003-06:00

Täna oli terve päeva selline tunne, et lihtsalt heidaks korraks pikali. Lihtsalt paneks korraks silmad kinni. Kuid teadsin, selle tulemusena oleksin ma minutiga magama jääänud.
Kohutav uni. Või viitsimatus?
Lasen sama jutuga edasi:) Janne ja Kaisi ütlesid, et võin vinguda nii palju, kui tahan.
Täna koolis olid meil nimekirjas "hea ülemuse" omadused. Pidime ütlema, mis on meis tugev, mis on meis nõrk. Energia tasemega võiksin mina kõvasti tööd teha. Raske uskuda? Mul endal ka. Siis mõtlesin, miks? Aga ma tunnen, et olen sama kütte peal juba üheksa kuud jooksnud. Kõvasti rabelenud, kuid kordagi pole end tankinud!. Nüüd olen vast tühi. Eile arutasime Kristiga. Miks on nii, et mul ikkagi nii paganama raske kõik tundub. Siis üheskoos jõudsime filofiseerides ja mõnusaid mõtteteru visates päris tõsise murdepunktini.
Nii ma ka täna oma ameerika vanaemale tõdesin. Ta ütles mulle, et tal on ikka nii kahju, et ma pole siin omale päris sõpru leidnud. Ta arvas, et Au Pairid siin ei ole vast sõbralikud. Viimase peale ma kostsin aga :" Well actually, I think, I am not the friendly one". Ehk- tegelikult ei ole mina vist sõbrlik." Sellepeale kortsustas Carole muidugi kulmu, "Kuidas?" . Siis seletasin.
Kuna ma olen tundnud nii pagana suurt puudust teist. Eesti sõpradest ja tuttavatest, sellest võimalusest kogemata kellegagi tuttavaks saada ja kellegagi unistada elu lõpuni sõpradeks jäämisest. Ma tean, kui palju teeb haiget sõprade (ilma jutumärkideta) puudumine. Seepärast, juba pärast teist kolimist, augustis oli küll veel 5 kuud jäänud. Vähe aga samas piisav aeg, et keegi sulle ennast väga südamesse sööks. Esimese kahe kuu jooksul kolis südame alla Candice. Temast ma tunnen juba praegu nii palju puudust. Raske on. Mõttetu tundub endale niimoodi taaskord haiget teha. Alateadvus sai enne aru, kui ise tõdesin, niimoodi hakkasingi kõike blokkima ja tegin kõike ise, üksi.
Selline ongi minu tõde.
Pole enda ümber nagu kunagi kilpi kasvatanud. Vähemalt ma pole kilbi olemasolu tunnistanud. Võib-olla ei ole kunagi olnud põhjust. Otseseks põgenemiseks ja blokeerimiseks.

X 6 Mi.

2008-10-29T18:30:00.003-06:00

Miks ma üldse 3 kuud enne lõppu alla andmisest räägin, sellest ma ei saa ise ka aru.

Vabandust, aga Sitta ma alla annan. Mul on selleks liiga suur enseuhkus ja tugev selgroog. Mingi ajend end läbi valu suuremaks ja paremaks kasvatada. Kutsudes vahel piina talumist enese distsipliiniks.

Pea püsti.!

X 6 Mi. Juba jõuti mainida ka seda, et nr. 16 bussiga pidin ma hoopis kuhugi Kadakale saabuma, nii, et tahaks bussi 17 A. :D Vottak.

Where is my american dream?

2008-10-29T17:50:00.003-06:00

Olen täna omale mitu korda öelnud: " Võta nüüd ennast kokku". Kas tõesti pole midagi, mis minu saani edasi lükkaks. Midagi , mis mind tööle sunniks.
Tahan puhata ja mängida ja mängida. Mu elus puudub igasugune mäng. Töö, kool, "sõbrad"- kohustused, et hoida see lähedus ja sõprus, mis mind Eestis ootab, see igapäevane kalendri kriipsutamine.

Täna olin kooli taga, korvpalli väljaku ääres ja vaatasin, kuidas lapsed palli mängivad. Mõtlesin enda viisi- Olemisest. Siin olemise ajendist ja sunnist jääda. Kumb on hullem, nö. alla anda ja koju tulla, sest ma tahan ja ei taha enam olla. Või püsida vastu olla kodust veel ära, kuigi mulle ei meeldi ja siis , küll juba 3 kuu pärast, aga koju tulla.
Üks minu vana klassivend, kes alati paneb kogemata kõik asjad nii lihtsalt paika, ja kelle arvamust, ei teagi miks, aga alati sügavalt hindan. Võib-olla sellepärast, et ta julgeb mõelda ja öelda, võib-olla sellepärast, et ta on aus kriitiline ja vahel minuga vastuolus.
Siis püüdsin mõelda nii nagu tema mõtleb. Kujutasin ette, kui ma oleks koju tulnud varem. Oleks kuidagi kõikumatu. Emotsioonitu tunne tuli. Aga, kui ma läheks hiljem ja räägiks et paha oli siis, " shit, kui sa õnnetu olid, siis miks sa jäid?.!" Ei tea!? Arvasin, et pean. Nõme, nõme on oma elu elada sellepärast, et sa oled kohustatud. Kuigi jajajaaa, palun ütle mulle, et elu ongi kohustused ja " Welcome to the real world". Siis, kui mulle nii öeldakse siis ma tahan lihtsalt öelda " Ole vait!".
Keeruatan siin nüüd nagu praam madalikul ja igast adru keerleb pinnale. Tekitan sinus võib-olla arusaamatut emotsiooni.
Mul on võib-olla lihtsalt üks halb päev. Võib-olla olen ma lihtsalt täna liiga väsinud. Võib-olla ma tunnen ennast taaskord üksi kogu Ameerika vastu, sest sõbranna kelle sain teeb taaskord re-matchi ja kolib ära. Veel ei teagi võib-olla on tema american dream läbi ja sõidab tagasi koju, Thailandi.

Praegu rääksin just Kaisiga, tõdesin talle, et olen siia juba 9 kuud masendust matnud. Oli enne aegu, kui Liina seiklustest lugesid päris mitmed inimesed. Seiklused tunduvad läbi. Muud siit ei ole kuulda olnud: paha see ja paha teine. Hmmm.

Where is my american dream?
Püüan püüda. Sest tulin, et olla, mitte jääda, et olla, tulla ja käia ja siis koju minna. Koju tulla.

Nii, et las ma siis olen. Et olla ja püüan, et püüda. Ja jään, et kasvada ja targemaks saada.

Aga vahel tahaksin minna ma bussile nr 40, võta trammi nr 3 või bussi nr 16, tsillida lihtsalt wiru keskuse kõrval ühikas. Või minna Pargile.

Ma olen vist piisavalt kaua üksi ja lasik olnud. Jõusaalis üksi nühkida on ka piisavalt kuiv. Davaiks Halloweeen here I come.!!!

I should be a fashion model. Ehk mine elu pärast tänast.

2008-10-28T07:49:00.002-06:00

Nädalavahetusel seminaril tegime erinevaid teste. Karjääri tulemustega sai ennast taaskord laua-alla naerda. Kui üheksanada klassi lõpus tegin karjääri teste öeldi mulle, et mul on 1) väga tugevad matemaatilised võimed 2) ma võin tugeva võimalusega laulijaks saada 3) minus on tugev spiooni materjal. Seekord oli üheks vastuseks: Fashion model.
Vaatasin, seda ja peas hakkas " I'm a model, You know what I mean- And I turn my little turn on the catwalk." Näitasin oma tulemust Saksa tüdrukule Alice ja siis me enam ei suutnud. Kumbki. NAersime tasakesi, kõvasti püüdsime pea laua alla peita, et me õppejõudu ei segaks. Hiljem hakkasime ametite nimekirjast veel igasuguseid huvitavaid ameteid leidma " Meater Reader" mõne tulemuse alusel võiksid olla "Rabbi".
Aga nüüd on nii, et lähen täispanga peale ja kuuenda käiguga edasi nagu tank. Sest kui ma ei püüa, ise ei usu ja ei taha siis ma ei saagi kunagi, seda, mida ma tahan.

I never did like Starbucks. Ehk- mida külmkapid inimestega teevad.

2008-10-23T11:08:00.002-06:00

How many times it takes to actually kill me?. Ma tunnen ennast nagu mutifilmi kangelane. Kuigi tegelikult käed veel päris värisevad ja jaladki ei taha tuge palju anda.
Kellest kuulid läbi vihisevad ja kes plahvatavatest majadest välja kõnnib.
Mulle pole kunagi Starbucksi kohvikud meeldinud. Ei ole. Hmmm. Ja kas sa arvad, et pärast seda, kui mul oli taaskord võimalus surma saada, plahvata külmiku läbi, hakkavad need mulle rohkem meeldima?
Don't think so.

Nimelt olin täna MA väikelinnas Newtonis väikeses Starbucks kohvikus. Kus ühel hetkel hakkas hirmus ragin ja terve kohvik täitus suitsuga. Täitus veel- karjumise, toolide lükkamis ja kukkumis helide -üldise kaosega. Esimene mõte, mis võib toimuda oli minu jaoks see, et miski sõitis maja ette, kus ma küll selle idee võisin võta pole vaja kaugele minevikku mõelda. Minu ümber olnud aupairid olid enamus korraga kadunud ja mina ja Sophie vajusime aina rohkem nurka. Olime lõksus. Heike miee nõustaja oli ka seal. Ma vaatasin suitsu, selle allikas oli täpselt ukse ees. Peast käs läbi nüüd ma saangi ikkagi surma. Ja blokeerusin täiesti ära. Kohutav hirm. Kükitasin Tugitooli taha üritades ennats millegi suurema eest kaitsta. Mõtlesin ühel htekel selle sama tugitooliga akna sisse lüüa, et tänavale välja pääseda. Sophie hakkas ukse poole tormama jama nägin kuidas ta välja sai. Heike korjas kiirelt oma asju kokku, siis tõusin minagi haarasin koti, oleksin unustanud oma jope aga haarasin selel kaasa ja tormasin tänavale.
Tänval oli üks naine kohutavas shokis ja nuttis. Sellesk ajaks oskasi kohviku töötajad juba öelda, mis oli juhtunud. Ta ütles " I was really scared, I thought tere were terrorists." ( Ma tõsiselt kartsin, ma arvasin, et terroristid.) Üks naine arvas esialagu, et see oli pomm. Teine naine samastas seda heli automaat kuulipildujaga. Mis hääle järgi oli üpriski sama.
Mu jalad olid nii nõrgad ja käed hirmsalt värisesid. Siiani on imelik tunne.

Aga õnneks keegi ei saanud viga. Ja kõik on korras.

Aga ma arvan, et nüüd on küllalt. Ma juba saan aru küll , elu on habras seda peab houdma. Ei ole vaja enam neid meeldetuletusi.

Emme vabandan, et sa loed seda võib-oll enne, kui ma sinuga otse rääkida saan. Kui loed siis tea, et minuga on kõik korras. Natuke taaskord ehmatatud aga kõik on korras.

Teatis. Ehk- vabandan.

2008-10-21T20:58:00.002-06:00

Tahan teada anda, et ma ei ole täna ega homme arvutis. Ehk- ei ole online ega away ega ka busy in MSN . Olen offline.
Ei kavatse käia orkutis ega muudel saitidel.
Maili vaatan üle hommikul ja õhtul : liinahilda.ilves@gmail.com

Asi selles, omale suuremaid ja keerulisemaid kohustusi oodades ja lootus sain kirja nädalavahetusel ees olevalt seminarilt. Uskumatu, kui palju ma pean ennast ette valmistama. (Eseee, ettekanne, uurimustöö ja erinevate testide tulemuste analüüsid).

Neljapäeval on minu Supervisory Managment klassis ka MIDterm. ehk vaheeksam.

Ühesõnaga teen koolitööd ja räägime vb siis reede õhtu, kuigi reede õhtu võib täitsa miinusesse joosta kuna Frankie lubas Erwiniga üles Bostoni mind vaatama tulla:) HAha.!

Igatahes.
Nädalavahetuse vms ajani.

Soovige mulle edu.

Enese olen juba päris stressi ajanud. Ütlete küll, et mul ei pea alati A olema ja parimad tulemused. Aga. Kas siis on üldse mõtet teha midagi, kui ei ole soovi olla esimene?
Ei ole.

Annan alati 100% 120%. Kui ei suuda, siis keeran selja ja kõnnin minema.

Võiks pea aeg tulla. Võiksin tulla ja jääda, et olla ja jääda.

2008-10-21T17:00:00.003-06:00

aita mul mõelda sinu mõtteid, sest minu omad kadusid ära.

sinu vaatenurk on alati parem, minul pole seda olemaski.
kõhkulstes elada polegi nii hull, kui räägitakse. tahaks igavesti nooreks jääda. ma ei karda suureks saada. kohviubasi süües tunned kui vastik elu on. vihkamine ei ole paha. mind hoiab see elus. kunagi ma panen ühe puu kasvama. ilmselt tamme. kuhugi metsa alla. tahaks vaikust kuulda.
ma tahaks kusagil metsas puu all ära surra. mitte voodis. mitte turvaliselt. ilma mälestuseta. mitte veel. kunagi. siis kui vaja.

kas sa kardad? mina ei kartnud. kunagi vähemalt mitte. aga nüüd ma ei tea. ma ei tea mida ma kardan.
probleemi juurest tuleb minema jalutada. lahendamine nõuab aega ja vaeva. säilita kõik see veidrus ja lollus! miks ma peaks muutuma?

abielluge iludusega. iludused abielluge rahaga. me oleme noored.

kas teil on hüsteeriahood? mul vist ei ole. ma ei tea. pole veel nii kaua elanud. aga ma vihkan neid. ma ei paisuta seda üle.

hoia nina kinni ja laula. laul on moonutatud. nii on ka maailm. kas on paha elada moonutatud maailmas? ei, ei ole. aga lase see kuradi nina lahti! testmoodi

silmside kadus.
inimsuhteid pole vaja. ma ei ole antisotsiaalne. vist.

psühiaatrid on tegelt 5 korda kinnitand, et ma olen normaalne. aga neil ei pruugi olla õigus. ma oskan hästi teeselda.

liiga tihti. liiga suur vahe. pilt nagu kaoks eest. ei tagasi. keskendusvõimetu.
mida konkreetset ei ole mu maailmas. pole kindlust. plaane. turvalisust. kas sa suudaksidki ilma nendeta elada? vaikselt? hästi?
argpüks on eitaja. saavuta rahu. leia aeg.
vihkamisega ei saa minna. loll. las olla. võin olla.
teistele ei ütle. valetad!
las ma teesklen. te ei peagi teadma. ma tunnen end üksi. miks peategi mind tundma? koguaeg arvate valesti. ei ma ei ole see.
teised teesklevad samamoodi.
tegelikult hirm rahustab su. eufooria kaob. kuradi loll sõna.
eufooria.
ma ei viitsi seletada. ennast korrata on vastik. haige. teisel on kaa paha tunne. seleta nagu mingile idikale.
teisest kohast. kaugelt. mööda. omas mullis.
ka sita tundega saab rõõmus olla. ehkki sel on kõrvalmaitse....

peaks kõik kuradile saatma. selja pöörama. õigustatult. muretsemata. see ei saa olla viga. vaja ainult kohaneda uuesti. eii! miks peab kohanema?
see ei oleks õige.
ei saa ju teiste järgi end seada... midaiganes.

Tekst on pärit internetist kellegi sulest, kes väidab, et oli seda kirjutades pilves. Tegin väikesed väljalõiked nii nagu juba 2 aastat tagasi näiteringi materjalide tarvis.
Oleme seda teksti Kristiga juba 2 aastat omavaheliseks pidanud, Kristile, sest teised ei peagi seda teksti hindama, ju nad ei ole nö. pilves, meie oleme.!

Peegli ees sunnin ennast naeratama. Ehk- Palju õnne 9 kuu pärast;!

2008-10-21T06:23:00.003-06:00

Eile googeldasin " sad songs" tõmmasin kümmneid laule arvutisse, kus keegi millegi pärast nutab. Kuna lapsed ja T läksid eile tora lugemise lõpetamisele templisse vedasin kella poole kaheksa ajal oma tuppa tolmuimeja ja tolmulapid ja hakkasin koristama. Koristamine teeb mu alati rõõmsamaks toodab heaolu tunnet.
Kella kaheksa ajal tuli Sean- katlamees. Õpetas mind kütma, kuidas vaadata veetaset õlipõletajas ja paplapla, selleks, et me kõtte sisse lülitas piisaski vaid sellest et ma vaid kaks päeva järjest oleks päris haige. Juhuuu, aga meil on nüüd tuba soe.

Reamon - Supergirl
ja Howie Day- Collide

I need a miracle.

Eile oma üheksa kuu peale mõeldes. Mõtlesin, mis ma teinud olen?
Naaada.
Need asjad, mida lootsin siin teha ja hakkama saada, ma ei ole nendega isegi alustanud.

Nii et töö tööd tööd ja vaeva.

Läbi pisarate, hirmu ja üksinduse seadsin eesmärgi taas silme ette.

Olen täna tugevam, kui eile.

Tervem ka ;)
Need kurvad laulud , mida tõmmasin, et oma teki sisse peitu pugeda ja seal niisama olla, need ei teinud mind lõpuks enam nii kurvaks, et kuhugi pugeda. Need kuidagi aitasid mind. Kurvade laulude tõmmaisest sai keskmiste kuni rõõmsate lulude tõmmamine. :)

I set my wings on fire. Ehk- Mina ei ole tegelikult palju erilisem ega sina palju tugevam.

2008-10-20T10:54:00.003-06:00

Kas sa tead seda tunnet, kui midagi on väga paha või midagi on tõeliselt raske. Siis ikkagi punnnitad hambad ristis edasi, teades, et lõpus, kui kõik on läbi on hea tunne. Uskumatult hea tunne.
Nagu siis, kui sa lähed kõrgete kontsadega välja. oled ära plaaanitust mitu tundi rohkem naastes koju hirmsate jalavaludega. Kuid teades, et see moment, kui sa saad kingad jalast on nii kohutavalt magus. Kohutavalt hea tunne.

Aga kas see piin on siiski seda väärt.

Ma olen täna väga home sick. Niisama sick olen ka veel. Tundub, et kas tahan või ei taha võitlen või ei jään ikka grippi. Kahe aasta jooksul kolmas kord.! Palju õnne!
Ma peaks ikka süsti tegema, ausalt.

Ma tahaks praegu oma sooja magamiskotti kodust. Siis selle sisse pugeda kuhugi peitu minna kirjutuslaua alla, kuhugi, kus on pime ja siis lihtsalt olla ja magada. Hea muusika võiks käia. Võib-olla oleks vaja, et ma ennast niisama jälle tühjaks nutaks.

Sitt lugeda? Ära siis loe.
Tegelt ütle mulle, ütle, et sa kunagi ei vingu! Ütle, et sa kunagi ei kahetse ja ei taha kõigele käega lüüa. Ütle mulle, et sa alati jaksad ja tahad.

Ma olin nädalavahetusel üksi kodus. Üksi üksi. T läks kooli kokkutulekule ja lapsed olid isaga.
Käisin laupäev downtownis ja tulin tagasi koju. Lootuses oma enesetunnet parandada tegin kodust toitu. Seda ma eriti ei söönud. Pigem sõi Opal, kes mul 10 ajal külla tuli paariks tunniks.
Pühapäeval ma olin hommikuse poole tv ees, teki alla pidzaamas ja vaatasin mõttetust. Kõige mõttetumana näen ma oma vaba aja raiskamist tv ees istudes. Suuta midagi muud teha?

mkmm.

Siis mõtlesin, kuidas ma enne oma arvates kvaliteetset aega veetsin. Jõudsin jälle sinna kokku varisemise punktini- kõige puudumiseni.Tahtsin hirmsalt nutta.

Eile õhtu läksin magama, sel korral juba soovides, taaskord näha seda, kuidas ma koju jõuan. Sest siis vähemalt natukeseks natukeseks on minu tagumises või esimeses ajukääris veidike õnne.

Ma tunnen, et aeg on 40 aastat tagasi, ma olen noormees kes on 3 aastaks siberisse sõjaväkke saadetud. Kuidagi suutmata muuta oma saatust ja midagi selle situatisiooni muutmiseks teha. Ma olen sõjas.

Sõjas ise endaga. Iga päev. Iga päev sõdin.

Ma olen viimasel ajal emaga palju rääkinud telefonis.
Aga kas sa usud , see tundub mulle endalegi nii ebareaalne, et ma ei mäleta tunnet, mis on olla kodus. Ma ei mäleta tunnet, kui emme mind kallistab. Võib olla siiski mäletan, sest vastasel juhul selle puudumine mind ju nutma ei ajaks.

Nüüd sa sisi mõtled. Mida kuradit ma ikka veel seal pool lompi teen.
Ma ise ka ei tea. Ootan vist midagi. Et mingi mõistus või seesugune mulle pähe kukkuks või miski mu elu raputaks. Tahan vastu pidada. hakkama saada ja läbi teha ja mitte alla anda. Sest see oli minu iseseisev otsus ja tahe siia tulla.

See siin on kõik see pahu pool. Muidu ei ole kõik nii kuri ja paha. See on see, mis muidu välja ei paista. Mille ma soovisin kuhugi välja eldada.
Homme ma võib olla enam ei ole palavikus ja silmad paistes ja kurk umbes, homme võib olla juba on jälle kõik parem. Homme juba võib olla saan minna trenni ja võib olla homme juba on minu maailm jälle täiuslik.

Homseni.

Nädal ja kolme kuu pärast saavad minu unenäod läbi.! Nädal ja kolme kuu pärast.!

Hakkan haigeks jääma ja ravin ennast. Ehk- tõin elektriradiaatori omale tuppa.

2008-10-19T14:51:00.006-06:00

Kaisi ütleb:LIIGA HEA chinese food
.Liina-Hilda. ütleb:ohh ma olen nii närvis selle kõne pärast
.Liina-Hilda. ütleb:sulle meeldib chinese?
Kaisi ütleb:Jaa
Kaisi ütleb:Ära ole närvis, sa saad hakkama
.Liina-Hilda. ütleb:haige asi mille pärast närvis olla eks
Kaisi ütleb:On jah
Kaisi ütleb:Nuu, said hakkama?
Kaisi ütleb:MSN on ikka tore asi. Saad kohe teada, mis teises maailma otsas toimub .

Käisin prügi tänava äärde viimas tagumise ukse kaudu ja tagaõu on totaalselt kollaseid lehti täis. Mõnus. Siis tuli tunne, et läheks välja riisuma, teeks suure hunniku nendest lehtedest siis pilluks neid veidi laiali, kuid siiski koristaks ära. Aga siis tuli meelde, siin ei ole sellel mõtet, majaomanikud on aednikud palganud ja need käivad mingite puhuritega lehti koristamas.

Samade lehtegega tuleb meelde. Ükspäev kirjutasin, kas ma, et kas mind keegi kunagi niipalju ka tunneb, et mulle kimbu vahtralehti kingib? Jah tunneb küll. Emme kirjutas, et see lause pole aus. Minu kallis emme oli juba nädal või rohkem olnud vahtralehti raamatu vahel kuivatanud, et need mulle saata. Ehk siis minu emme tunneb mind:) .

Ma arvan, et keegi peaks mulle pakiga rahusteid saatma :) Tundub, et minu alles jäänud kaks kuud saavad olema väga ärevad. Olen näinud viimase nädala jooksul umbes neli erinevat unenägu, sellest kuidas mu tagasisõit läheb ja mis juhtub.

Viimane oli eile öösel. Nimelt koju minnes, pidi minu ema tööl olema. Seega tulid mulle autoga järgi onu Kalle ja tädi Ulvi. Olin nii rõõmus ja hakkasin kohe neid nähes nutma. Tädi Ulvi oli blondiks hakanud ja Onu Kalle oli Hästi suure kõhuga:) Siis hakkasime tagasi sõitma. Mina magasin tagaistmel ja siis tegime vahepeal peatusi. Jah jah... Me sõitsime ameerikast autoga koju. :)

Siis olen näinud selliseid veel, kus kedagi ei huvita et ma tulin, või et mind unustatakse kuhugi, supermarketisse vms kohta. Siis minu vanaisa oli Lepna poes leti taga koos Tädi Kariniga kes küsisid nii möödminnes, et kuidas läheb ja vanaisa oli hästi hästi puane näost- tõsiselt punane.

Muidu ma olen haige:( Kurk nii valutab. Nii valutab ja üldse tunnen, et miski murrab mind kõvasti maha.

Those shoes are made for walking.Ehk- lõpuks oli neil nr 10.

2008-10-19T13:25:00.002-06:00

Poisid ei saa aru, mis tähendab olla tüdruk ja mitte armastada kingi.

I am f- king. hillarious. Ehk- Kui keegi teine ei naera, siis naeran mina kõige paremini.

2008-10-15T21:36:00.004-06:00

Nagu igapäevaselt istusin ma lastega pärast kooli täna kossuplatsil. Suurem mängis korvpalli ja väiksem põrkas oma KäsnaKalle pildiga palliga niisama seal vahel. Istusin samal aknalaual nagu alati. Kui ühel hetkel hakkas täpselt minu kõrvale vihma sadama. Eks siis, kellegil raamatukogus, kolmandal korrusel, tuli idee vett alla kallata. Thumbs up.!
Einooo, see oleks olnud vast minu päeva või nädala tipp hetk, kui oleksin vaid 30 cm jagu teisel pool istunud. :) Tsiisas ma ütlen.

Hiljem, kui Koby oli juba kodus hakkasn Eliga koju minema, kotte pargipingilt võttes mrkasin, okouu, keegi on KäsnaKalle palli piistu pannud, eino mis mõttes? Panin küll veel ilusti kottide juurde ja puha. Näen mingi Aasia naine mängib sllega oma lapsega. Kutsun Eli ja et lähem küsime ilsusti palli tagasi, oleme ennegi lasknud teistel oma palliga mänguväljakul mängida, aga nad tavaliselt küsivad.
Läksin siis et vabandust sooksime oma palli tagasi. Siis see, et olete kindel et teie oma. vaatasin, see vist minu sõbranna oma! Ma et ei see oli seal pargipingi juures kottide kõrval, ja see on kindlalt meie oma, ma pole kellegil siin sellise pildiga palli näinud ja kui te oleksite sellisega tulnd oleks mul laps kindalsti tähelepannud. Eli armastab Käsnakalle palli rohkem kui midagi muud.
Siis tema ikka et tema peab sõbranna käest enne küsima kas ei ole kindlalt tema oma. Mul viskas kupli nii kuuma auru täis. Oleks mul tõesti diil minna küsima kellegi käest palli ära, kui see pole minu , kui ma tahaks varastada mingit fakking palli mänguväljakult siis ma teeks seda vist ikka küsoimta eks. Ma sain nii vihaseks. Sest kes nüüd siis siin ikkagi pallivaras on ja kes keda tembeldab. Siis hakkas see helsitama ja siis tulid kõik tema sõbrannad ja nooh püha,üristus anna mu lapsele nüd me pall tagasi. Nemad ikka, et ei saa. Jne. Siis ma ütlesin otse. Kas sa aru siis ei saa see on meie pall. Kas ma tõesti arvad et ma tahan mänguväljakult palli ära varastada?
Nokomooon.
Üldsegi, kui sa ise kindel ka ei ole, et kas see ikkagi on sinu sõbranna pall siis ära kisu eks, las veereb teine mööda mänguväljakut. Oli jah päris üks lapsevanem seal oma lapsega, et sure sab see sinu "oma olla".
Tsiisas ma lähen praegugi nende peale nii keema.
Koju jõudsin võtsin markeri ja kirjutasin pallile nime peale.

Hilejem sõid mu lapsedmu poolhapu kurgid ära ja siis pool minu suitsuvorstis pani ka veel Eli piistu. T . siis küsis, et kuule sa ikak ostad süüa omale minu raha ees eks? Mina vastasin et ei , ei osta, oma raha eest ostan. Ta siis ei ei minu ülesanne on sind toita, seetähendab, et osta ikka minu raha eest. Ole vist jah viimasel ajal palju õhtuid kodus ja vene poest on niii hea süüa tuua. :) Ehk siis tääänkju.

Muidu oli mul eile öösel jube hea unenägu ka, ja asjaosalisele ma sellest juba muljetasin.

Got to be strong. got to be strong.

Minu Santa nimekiri pikenes , või võibolal isegi tuksib Nikoni tulevikku, igatahes suureb soov oleks mul omale õmblusmasin saada:) Jah tõesti tegelt pm. mul on lihtaslt seda väga vaja. Mitte siin. Kodus! Amet ju nõuab. Tahan vaid elada ja hingata fashionist.

Kas keegi kunagi mind nii hästi tunneb ja mäletab, et mulle kimbu vahtrelehti ühel sügisel kingib?
Ei tea.

Muudumatuse jadas muutusi lootes. Ehk- kui kaua kestab 3 kuud.

2008-10-15T11:06:00.002-06:00

Oma igavusest. Oma muutuse ostingutel, midagi pööraslt leida või teha, vaatasin õhtu peelglisse, juuksed on nii pikad. Kas ma peaks nad maha lõikama?
Seda viga olen juba teinud, muutust otsides just juuste kallale asunud. Sellest jamast ei tulnud eelmine kord midagi välja.
Siis mõtlesin, ehk ma ei peaks siiski brünett olema? Ei blond ka mitte, sest nüüd olen ju peaaegu kiilakas. Viimase teo eest on nii mõnigi mind valmis lööma.

Mis ma saaks muuta. Midagi. Tööd vahetada ei anna. Elukohta vahetada- võiamtu. Riiki vahetada- elu, saatus see ei luba. Saada kokku mõne sõbraga, keda ammu pole näinud, puht võimatu!

Siis ma mõtleisn, et aitab. Aitab, sellest, et püüan midagi alati väliselt muuta, nagu see üldse mingit vahet teeks. Ei tee. Siis mõtlesin, et püüan, püüan kogu hingest ja jätan oma laiskuse maha. Jätan maha mõtlemise, et mulle ei meeldi. Ma ei viisti või, et ma ei taha. Püüan ärgata ka siis kell 8 hommikul üles kui ei pea. Sest tegelikult vabadel päevadel poole päeva maha magamine on ju selle raiskamine.

Nii et, et mitte mõelda ma täna ei viitsi blogi teha ja homme teen, homme taaskord seda sama mõeldes ma ruttu hakkasin kirjutama. Tegelikult on viimastel päevadel olnud küll millest rääkida näiteks "Estonskaja" poolsuitsuvorstist. :)
Ja üldse olen ma viimasel ajal palju tundnud. Kuid miski keelab või ei lase mul ennast enam kõigi ja kõigega jagada.

Panin muide oma juuksed patsi ja tukka kinni, nüüd on parem tunne, nad on vahelduseks est ära ja ma ei kavatse neid maha lõigata.

Mind ootab eestis juba nii palju head, et mitte ei suuda ära oodata. Seda ka minu unenägudemaailm.
Püüan igasse nädalasse leida midagi head, mida oodata.! :D Näiteks "Sõprade" hooaja omandamine:D Ja järgmine nädalavehetus on mul ju puha koolitus ka , ja olen ööseks hotellis :)
Reedet ootan ka, sest siis on Elleni shows head külalised:)

Pimedas ei ole mõtet trükkida. Ehk-Millest ma aru ei saa, sellest ma ei räägi.

2008-10-13T20:43:00.003-06:00

Oma tõe rääkimine täna tähendaks usalduse reetmist.

Tegelt ma ise usun ka, et jõudsin nüüd viitsimatuse põhja. Midagi ei viitsi.

I am craking up in my room, all by myself. Ehk-Ostan kokku "Sõpru"

2008-10-12T19:41:00.003-06:00

Miks? Ma küsin miks miks miks, miks sai minu kallis DVD ja VCR mängija autos põrutada. Põrutada nii, et nüüd tema kruvid logisevad. Ja, üldse paneb see päris hullu.

Praegu ta käitub aga päris hästi. Ja minu "Sõprade" neljas hooaeg on täispööretel, nii et ma omatoas päris kõvasti naeran:D
Ma mäletan, kui ma keska ajal hilja õhtu Sõpru vaatsin ja kõvahäälega elutoas naersin, siis emme käis vaatamas, et mida ma teen:D Puhta sooda peast.

Nüüd olen oma ostlmisega nii kaugele jõudnud, et kui tagasi tulen on mul iga viimane ju dvd olemas :D Ja võin neid kuni ribadeks naermiseni vaadata. I Looove them.!

Tegelikult ei ole ma viimastel päevadel eriti palju suurega hakkama saanudki. Täna koristasin aga oma toa ära:D Uskumatu aga sain 2 prügikoti täit igast davaari, millest olin nõus loobuma.

Eile käisin Lornaga väljas. Näitas mulle, et meil on ka päris lähedal suur kaubamaja :D Ja sealt ostsin omale inglitiivad.
Lihtsalt sellepärast, et need olid ilusad ja odavad ja Halloween on ka tulemas. :)
Tiibadega koju jalutades. Kohati tundus mind vaadates pilt nii vale. Nimelt oli terve päeva Liinalikult riides:D Lorna ütles et ma olen kreisi, maiksule kirjeldasin ka oma riideid tema arvas, et hea:D Nooh igatahe soli pikk beez kleit kampsun ja selle all punased sukad mille peal mustad lilledega võrksukad. Punane ja must = põrgu ja siis need tiivad. Igatahes olin telefoniga rääkimas Candisega, kui kuulen juba seljataha jäänud noormestelt " Hei i like ur wings" mille peale ma " tänkjuuu" hüüdsin ja nemad oma korda " ur welcome".

I put smthing in da storage. Would like to get it back. It is labeled "Life", I belive it was guite importand stuff. Anyway I need it back.

Vaatasin praegu toas ringi. Nii tahaks, et te ka näeks ja saaks mu toas olla.

Okei, ma panen nüüd järgmised sõberad jooksma ja tsillin edasi :D

M´ulle ei meeldi lasta kellelgi endas pettuda, sest ma vihkan, kui pean teistes pettuma.

2008-10-09T10:04:00.003-06:00

Kell on 12.04 lõunal, pidin 4 minutit tagasi töötama hakkama, aga pere ei ole veel Templist tagasi. Nüüd ma mõtlen, kas keerata tagasi magama, siis magada 7 minutit või vahetada oma pidzaama püksid teksade vastu.

Mul sisemuses karjub miski. Kao ära. Jookse, põgene.! Miski on minus kinni jooksnud. Olen olukorrast tüdinenud. Olen viimasel ajal nii füüsiliselt, kui vaimselt nii väsinud. Tavaliselt ma siis loobun kõnnin minema. Kuhu ma nüüd lähen. Tahaks nähtamatuks muutuda ja siis tasakesi oma teki all magada.
Samas kui ma siiski oleks täna äratuskellaga kell 9 ajal üles tõusnud trennis käinud, ehk siis ma ei tunneks sellist võimetust. Aga jõuetus käskis enne veel magada.

Nädalavahetus oli mul hästi lahe. Väga väsitav, ehk seda tujutust saab ka selle nädalavahetuse arvele panna- väsimus.
Reedel käisime Eesti tüdrukutega ühes poes. Kus pärast kümne minutilist viibmist karfjus Britt " Noh, maaniased vaadake, võtame TÜRI viina" . Naer jajajajaaa. Siis vaatan oo ei mis "ü" ei saa ju olla? Lähen vaatan lähemalt ja peal seisab "product of Estonia" (Eesti toode) Milline sabim, totaalne kanalaat läks lahti :D Pudelil oli veel Eestikeelseid kirjugi :) Mõnus, see on New York.
Me ei ostnud viina siiski.

Minu ülemistel naabritel on koer. Maggie. Maggie on supperaktiivne ja muudkui hüppaks ja kargaks ja kui palli näeb kaotab igasuguse mõistuse. Aga maggil on vaja Teisipäeviti ja Neljapäeviti kedagi, kes teda päeval jalutaks. Joan, omanik pakkus mulle 10 doltsi kord , pool tundi jalutamist. Et ta majja ei oissiks ja kakaks. Siis käisime koos kolmekesi prooviringil, päris hästi läks, ja vb ma nüüd olengi koerajalutaja:D Mina! Kelle hirmud on koerad, aga elus peab õppima ja oma hirme ületama.

Mulle nii tohutult meeldis kell 7 hommikul New Yorki hämaratel tänavatel kõndida. Olla kuhugi teel, nii nagu kõik teisedki, nagu ma kuuluks sinna, nagu see olekski minu kodu. keegi neist ei osanud arvata, et tegelikult olen ma hoopis Eestist.
Sama tunne valdas mind reedel, kui reisikoti Hegnega nende korterisse viisime ja hiljem Britile tööle vastu kõndisin. Selline Tallinna olemise tunne. Sõbranna tööl, lähed vastu hängite ja naerate koos. Nii Mõnus.! Ma ei teagi kas see tundus nii hea, et mulle seekord NY meeldis või sellepärast, et mul oli sõber. Sõber kelle sugustest ma juba nii palju puudust tunnen.
Uuh kolm kuud veel my lovers.

See on teada fakt, et mina oskan juba madalast peale tantsida. Ükskõik musika and I rokk. Nooh, aga mustadele ei meeldi, et üks väike valge tüduk ka tantsib samahästi R&Bga nagu must.See ei olnud esimene kord, kui ma nö "peaaegu peksa sain", õnneks on mul alati keegi kaasas. Aga kas mina olen siis tõesti süüdi, et nemad tantsida ei oska? Ega me mingid koerad ei ole, et kõigil on oma territoorium.

Eile tegime Eliga koos süüa, kuna tracie oli jätnud Kobyga American footballi trenni minnes telefoni koju arutasime kõikide tähtsate küsimuste üle väikse Eliga. panime mängima R&B , poiss armastab seda muusikat samapalju kui mina :D Ja vapsee kuidas see väikse laps tantsida oskab. Õpetas mulle trikke, kuna ma kandisn sokke siis ma lendasin päris lennukalt põrandale pikali. Päris lõbus oli.
Siis laulis ta tantsides. " I love liina So much. So much. It makes me happy to see her all the Time" Kui armas võib veel keegi olla.

Vaadata seda, kuidas viieaastane naertaus kõrvuni sinu küpsetatud kringlit sööb teeb südame nii soojaks.

Ükspäev tõi Joan meile kahe kasti jagu igasuguseid Halloweeni vidinaid. Et me kaunistaks maja väljaspoolt ära.Halloween on kuu lõpus, aga meie maja on juba valmis. Eile majast möödujaid iseg pildistasid meie spookisid. Aga tõesti meil on ülikuul värk. Ma loodan ise ka pilte teha ja tile mingil ajal pildiblogi teha. :)

Kell on 12.20 ma nüüd heidan tukkuma nii kaukas, kui nad tagasi on :)
Õhtul on muidu kool, jõuan koju jälle alles kell pool 10 õhtul. Hõhhhh.

Tänased tegemised lükka homse varna. Ehk- ma läksin magama.

2008-10-08T20:42:00.003-06:00

Tänased tegemised lükka homse varna.

Teemas:
Kui puhtalt "TÜRI" viina nägemine pildi mustaks võttis. Ehk. Product of Estonia. (NY alkoholi kauplus)

Poop-No, Pee-Yes. Ehk- hakkasin koerajalutajaks.

Olla kell 7 hommikul kuhugi poole teel- see tähendab elu. Ehk- I love New York.

Nad näitasid mu sõbrannale rusikat. Ehk- mustad naised ei kannata, kui Liina tantsib. Mehed ka ei kannata, võib-olla sellepärast ésimesed ei kannatagi.

"I Love Liina so much.! It's makes me happy see her all the time." Need uskumatult väärtuslikud killud minu 5 aastasega.

Meie maja on suht Spookie. Ehk- elame Ameerikas ja kaunistame maja iga olulise püha jaoks väljaspoolt ära.

Kaks kodust tööd veel. Siis ongi üheksa kuud täis.

Oma kohustusliku kirjandusega olen jäänud täiesti jänni. Septembri kuu Vouge on pooleli oktoober on olemas aga ei ole veel saanud lugeda.

Ongi juba peaaegu jõulud.Ehk- Kallis Jõuluvana.

2008-10-07T10:24:00.004-06:00

Minu Emme ütles mulle, et võib-olla ma peaksin kirjutama Jõuluvanale. Ma ütlesin, aga teda ju ei ole olemas. Aga siin ta on:

Kallis Jõuluvana,

Ma kirjutan sulle pikki neid aastaid ühe kinda ja suure sooviga :)
MA vabandan, et pole ammu ühendust võtnud, ega küsinud kuidas sul läheb? :D Ma loodan, et oled juba päkapikud kõik mitu korda rivvi ajanud ja ettevalmistustööd on suures hoos. Et Sa suvel ka mõnusalt päikest said ja habe meeldivalt valge on.

Ma arvan, ma usun, ma tahan väga loota, et ma sellel aastal olen olnud hea ja tubli laps. Loodan, et sinu usinad päakpikud on mu maailamst siiski vahepeal üles leidnud ja sulle selle tarvis informatsiooni en edastanud.

Ma pole olnud kunagi küsija. Pole kunagi julenud, aga elu õpetab :)

Kallis Jõuluvana palun too mulle Jõuludeks Nikoni peegelkaamera D60.

Luban tuleval aastal veel tublim tragim ja tugem olla, kui selle aastal suutsin.
Luban olla oma emmele ja papsile nõu ja jõuga toeks.
Luban olla kõrval, neil sõpradel kes mind vajavad.
Luba olla see sama muertu lustaks ja alati õnelik ja naeratav Liina:)

Jõuvana ole terve,
Soojad tervitused.

Väike Liinu.

ps! Loodan, et jõuluvana teab mu blogi linki, kui ei tea siis, kui viitsite linki talle saata siis olge tänatud:D

Elu ratastel. Ehk- Ameerika on ikka nii suur.

2008-10-06T21:00:00.003-06:00

Ärtkasin hommikul kell 5.45 et kella 2 päeval tööle jõuda. Absurdne eks?

Paganama hea ja mõnus oli olla hommik kell 7 NY tänaval. Mitte just tsillida aga olla kuhugile teel, nagu ma peakski olema seal. Kuulumas sinna.

T. ütles mulle, et ma pean magama minema ja oma arvuti homse lükkama. Siis ma tulingi blogisse ütlema, saate oma kirjad homme.

Olin tund ja pool pesemas:)

Juba hakkan toibuma oma nädalavahetusest. Aga Uuuuuuuuni on:)

Emme, kringel tuli jumala hästi välja, mmmmmmm kui hea. Aga üli tsill oli emmele lihtsalt sellepärast vaid helistada, sest ma ei teadnud, millal ma pärmi pean sisse panema ja kuidas :D

Ma lähen magama.!

Homme, ma veel ei tea kas hommikupoolik või õhtupoolik siis olen arvutis kirjutan teile kellele kirjutada vaja ja teen parema blogi ka.

Silmad teevad ai ai ai.

Hea hea hea lugu on Chantel- T-shirt. (vb laulja nimi ei ole õige)

Fashion is my religion. Ehk- käisin jälle Piiblit ostmas.

2008-10-02T22:21:00.002-06:00

Küüneeemaldjat ikka ei jooks ju :S Laual seisavad kaks pudelit. Üks veidi suurem kui teine. Üks on coke zero ja teine on roheline küünelakieemldaja. Aga miks siiski käsi haarab just viimast? Kas silm enam ei seleta? Kas on juba nii hilja? Kas ma juba jõingi veidi?

Täna oli elu kiire ja stressirohke päev. :)
Hommikul tõusin tuli idee pärast 8sat veel 30 minutiks voodi heita. Aga ei saanud. Ei olnud aega. suhtlesin natuke netis. Siis hakkasin õppima, veel oli ligeda paragrahv, teha case kota väiksed märkmed.
Samal ajal panin ka pesu masina täis, ja vahetasin vahepeal kuivati vahelt ja panin uue masinatäie. Siis sai pesu juba vaikselt valmis ja koolitükki pärast tunnist üliintensiivset tööd valmis. Siis voltisin pesud kokku ja käisin kiirelt pesemas. Siis jooksin oma vene poodi, kohuskesi ostma , tüdrukutele külakostiks:D Et ma neid homme maha ei unustaks vaid! Siis tagasi. Lõpetasin veel pesu pesemise. Printisin koduse ülesande välja pere arvutiga. Tegin õhtusöögi neile valmis, sest siis kui koolist/kossuplatsilt/cooking-classist tulime läksin ma suht kohe ise kooli. Täna lõpetasime kella 9 ajal :S uuuh. Selline surm oli seal lõpus peal.
Aga õnneks oli Connie tunnis, see naine on koomik, vabaks võiks tal oma saade olla. No muudkui terve tunni laseb. :) Täitsa lõpp ikka:)

Siis. Siis seisin tund aega peegli ees, proovisin riideid. Nii ja naa. Nii ja naa. Lõpuks, lõpuks võis juba päris rahule jääda. Nüüd on juba kott ka suhteliselt pakitud ja küüned kõik sõrmedel ja varvastel värvisin ära :)

Teate, et see on vast läbi aegade kõige igavam blogi.

Sellepärast ma igapäev enam ei kirjuta. Sest see on jura. Ei ole teil vaja kõike täpselt ju lugeda kuhu poole astun ja istun.

Hoian parem silmad lahti, et oleks mõnus maailmaasjadest rääkida:)

Eksju?

Muidu käisin jälle apteegis ja ostsin omale Oktoobri - VOGUE'i loomulikult.! :D

Ahh jah, ja täna helistas kadunud maroko Omer mulle, kus ma olen mis ma teen miks ma ülbik olen. Ilgelt naljakas oli:) Igatahes lähen teda homme siis Subi vaatama :)

Taaskord tahtsin haarata rohelise pudeli poole.

paar aaastat tagasi jõuludel oli minu Papsi ema meil. Meil oli suur roheline jäätis. Soovisime, et temagi kõhuli põrandale roniks ja meiega koos jäätist sööks, tema ütles "Mürk!Mürk! Söödate mulle Mürki!" (naljaga loomulikult) . Aga kas siis mürk ongi roheline, kui minu küünelaki eemaldi on rohline? Seda ju ka ei kannataks juua :D Süüa :D

Ma ütlen , ma olen iiiigav. :D

Tsauplauu.

Kui ma homme netiga bussi saan siis ma blogin teile, kelle sarnaseid inimesi ma enda ümber istumas näen. Alati on mõni Eesti teisik ;)

Read my poster!- ehk kuidas ma mänguasja poes bussi käisin ootamas.

2008-09-29T22:08:00.002-06:00

Meil oli Lornaga täna kokku lepitud hommikune kohtumine. Lubasin talle, kena ta töötas teve nädalavahetuse väga vara hommik ei tee. Poole 10 ajal julgesin teha esimese kõne. Ta ei vastanud. Mis siis ikka. Lasin teisel veel magada, kui ärkab siis helistab tagasi. Helistas 15 min. enne kella kümmet.
Läksin välja, hoolimata sellest, et võtsin oma suure Apple Bottoms käekoti unustasin oma rahakoti kirjutuslauale, tulin tagasi. Traciel oli seljas kampsun, mida ma varem näinud ei olnud. Huvitav, omapärane, vintage. Küsis kas ta sellega tohib välja minna. Kas ei ole ehk liiga ajast ja arust? Vaatasin ja mõtlesin. Noooh. Vintage, see on in. Aga kas ka tema seljas? Aga talle see sobis ja kiitsin muidugi heaks:) Tal oli nii hea meel, et ma rahakoti maha unustasin, vastasel korral oleks ta olnud 20 minutit peegli ees:)

Jõudsin bussijaama. Ja buss oli vist alles läinud. Ja mul oli graafiku alusel oma 8 minutit aega. Seal kõrval on väikene mänguaja pood. Kuhu ma pole varem kunagi sisse läinud. Mõtlesin, et teen aega parajaks ja lähen kiikan.

Imelik pood oli. Täis väikesed plastiktopsikuid kõige kahtlasemate vidinatega. Juuksekummid, väikesed puzzled, põrkepallid, pulgakommid, rasvakriidid, värviraamatud jne. See pood oli nagu üks inimhing täis igasugust prahti, kuid samas kõike nii olulist.
Käisin ja vaatasin kuni väikese poe viimase riiulini. Poepidajanna, vanem naine istus ees pool taburetil. Sisenedes ta küsis mult, kas ma otsin midagi kindlalt. Vastasin "Ei", et soovin niisama ringi vaadata. Hakkasin lahkuma ja tänasin naist tasakesi, kui ta mulle viitas käega ja palus "Näe, loe seda postrit, ma ise kirjutasin!".

Vaatasin riiulile, seal need olid, $2.95 plakatid. Elutõed- milleni olin juba jõudnud ja milleni olin teel. Kuidagi nii ootamatult, nii lihtsade sõnadega. Nii lihtsalt lükkas see naine mu seda lugema. Nagu oleks ta kuulnud mind vastamas midagi muud tema küsimusele, mida ma otsin.Otsin elu, elu tõde, ma otsin reegleid! Ma tundisin end hetkega nii läbi nähtuna. Nagu avatud raamat. Et ta oskas mind nii vaadata, osakas arvata. Võib-olla ta üldse ei mõelnud nii.
Aga kõik mis seal postril oli , laiatas mulle nii pähe ja südamesse.

Nii see juhtus. Ühel väikeses ja kentsakas mänguasja poes. Poes, millest möödudes oli mul kuuga kergemeelse ja odava äri eelarvamus tekkinud.

Hiljem ma rääkisn seda juttu Traciele.
Vanadaam, kes seda poodi peab ja kes taburetil istus on 96.! Ta on kogukonna poolt väga armastatud.

Let me give u piece of my mind: fk. fk. fk. Ma enam ei naerata iga kuradima päev.

2008-09-28T19:49:00.002-06:00

Kunagi Romet küsis mult muusika klassis, vist oli 11 klassis. Liina kuule, miks sa alati naeratad ja naerad? Mina vastasin, aga miks ma ei peaks. Mul on lõbus mul on kõik hea, ja pealegi ma ei viitsi kunagi kaua kuri ja paha olla. Lihtne.

Täna. Täna ma lihtsalt ei viitsinud naeratada. Ei tahtnud. Eile oli üks jama päev. Kurb. 10 aastat. Kõik tahtis omadega kokku joosta.

Aga, mu kallis sõbranna Maiks ei lasknud ja seisis kõigele pahale ees nagu suur ja tugev müür. Isegi nii kaugelt. Nii kaugelt ta suudab mind aidata. Aitäh, et olid minuga kuniks mu katus tagasi sõitis:)

Ma olen viimasel ajal olnud laisk. Viimasel ajal nii 8 kuud juba, kohutav! :D Siiani imestan, kuidas oli mul aega juunis nii palju aega, millest ma enamuse lihtsalt maha magasin.
Homsest võtan ma aga tuurid üles. Kui muidu ei saa siis kullakallis kohvimasin hakkab jooksma hommik-lõuna-õhtu. Saaks ometi tehtud, mida hing kõik ihata jõuab. Koolitöö, mida viimasel ajal on nii kohutavalt palju. Kahe kuu pärast on kursuse lõputöö tähtaeg, aga kardan, et see aeg teha tööd jookseb niisama sõrmede vahelt läbi. Aga ma tahan "A"saada nii, et tööd pean tegema. Śiis on trenn, ja projekt, mis nüüd paraleelselt Eesti eluga jookseb:) Midagi, mis läheb ka siis edasi, kui koju naasen. Ema täna ütleski, et ta ei ole saanud ammu midagi huvitavat õmmelda:) Ja ja siis peaks ikkagi oma tööd ka ju tegema, mida ma teen täiskohaga 45 tundi nädalas, vahel rohkem ja 6 päeva nädalas.

Ma ei suuda reedet ära oodata.! :D
Sellest nv ma luban saate pilte :) Ausalt. Vaatasin just ühe filmi algust, ei viitsinud edasi vaadata, aga hakkas New Yorkis. Central park ja need tänavad ja kõik, ahhhh ma tahaks tagasi. Nüüd ma sisi tunnen NY nii puudust. Tõsiselt tahaks tagasi ju :D Jaanuar veebuar, vaatab kaua ma siis ennast Bristu ja Hegne flatti surun:)

Tahan öelda, suure suure aitäh Ulvile ja onu Kallele kirja eest. Väike vastukiri on valmimas, eile hakkasin kirjutama ja kogu minu mõttemaailma ja kõike, mis öelda tahtsin- oleksin võinud kirjutada raamatu. Ei osanud kuidagi oma mõtteid sorteerida ja öelda just seda, mis tegelikult oluline oli. Püüan uuesti:)

Aga seda, et elu õpetab. Ära ole lahke ja hea ja nii vastutulelik inimestele, keda sa ei tunne. Kui nad seda võib-olla ei vääri.

Jätsin pärast Opali juhtumit Lornale kõneposti järgneva teate " Hei, why is that every fkking time I try to do smth good to sbdy shit comes on me? and it-s like i am winning some kind of fkking lottery. my fkking umbrella just fkk broke. fkk. sorry i am supper upset, call me back!"

Pühapäevane töötamine imeb vilinal.

Siis muide, kui ma oma onu Kalle ja Ulvi (tema kallis kaasa) kirja sain siis korraks oli piinlik. Kuidas ma vahel kirjutan ja millest? :D Aga, siis minuti möödudes enam ei olnud. Sest see olengi mina. Võta või jäta. Noor roheline naiivne ja veidi segane.

Aaa päeva parim osa. Käisime poistega Mr. Sushis lõunal täna . Vaid Koby, Eli ja mina. Mõnus oli. Saime oma jutte rääkida ja kui traciet ei ole siis nad käituvad palju paremini ka. Tellivad ise oma söögid ja küsivad jääd ja kõik. Nii lahe. Kuna ma sõin hilise jhommikusöögi, taaskord, siis ma ei tellinud midagi. Siis Koby hakkas ajama, kuule, miks sulle Sushi ei meeldi? Ahh, ei olegi proovinud? Comoon, proovi, "It's so gooooooooooooood". Eli hakkas kõrval "liina, liina, liina!" mind ergutama. Koby ulatas mulle oma taldriku. Pärast pika nägude tegemist ja nuustamist ma siis hammustasin. Nii koledlalt kartsin, et hakkab suus ringi käima ja ei tea ajab veel oksele, sellepärast mulle ei meeldi uusi asju proovida. Ja see koht oli peen koht ka, ei saa ju välja sülitada. Aga poisid lubasid,et kui ma ei suuda seda süüa siis võtan salva ja siis vaikselt võtan suust välja. Lubasid Tracile midagi mitte öelda. Aga neelasin alla. Ei meeldinud. Mkmmm. Mai tea, kuigi seal kala ei olnud sees siis see must asi mille sisse see keeratud on see mulle ikka ei meeldi. Prrrrrrrrr. Kõike ma ju ka ei saa siin sööma hakata eks? Aga mudiu oli suht naljakas see kõik kokku:) Ja siis kuidas me lõpus K. arvutasime ja arutasime, kui palju me tippi peame jätma, ülde ei teadnud noh:D

Kuid oma lemmikud on mul täiesti olemas nii Hiina toidus, thai köögis, mexico söögis :D

Posid käisid veel õhtu isaga Thai restos, sain hiina kookie neilt, mille sees oli sõnum " With a little more hard work, your creativity takes you to great heights"

Eile kusjuures käisin ma ka Thai restos õhtust söömas, ilgelt meeldib mulle nende crispy chiken, tom-yum soup ja egg-roll.

4 päevane nädal ja siis 3 päeva luxparadiisi, miski ei saagi ju parem olla, kui Britt Hegne ja klubi reedel, vist pluss Candise ka. Candise!!! (piip the diiler) ja Frankie,kellel on sünnipäev ja Lily on suuresti oodatud- laupäev ja siis veel häng-bäng pühapäev Eesti tsikkidega linnas:) Mönus.!

No powerfull headline today. -When I am over druged.

2008-09-25T20:38:00.002-06:00

Saabusin koju kell 21.45 :)

Surmväsinud.
Hakkasin jooma. Ei ma ei ole alkohoolik.

Tund aega hiljem, kerged lokid enesetunde parandamiseks juustesse keeratud, 46 mg kafeiini seljataga, tunnen ennast nagu elektrijänes.

Ei ma ei ole narkomaan.
Tarbisin vaid Coke-zero ja Starbucksi külma kohvi. Jahmmm. Aju müstiline tegevus tegelt hakkas nüüd hilgelt segama. Keha on liiga väsinud, et ennast poole ööni laua taga sundida. ;Ma arvan?
Vist.

Tegelt kehaga on suht rasked lood. Mhmm. Jah, mu uus armastus, teeb füüsiliselt haiget. See on alguse asi, küll ma ära harjun. Mis ei tapa teeb tugevaks. Ja kes lööb see armastab:D

Need kes pole eemist blogi lugenud nüüd vist arvavad, et ma olen mingi naisepeksjaga suhteid alustanud. Ei ole.! :D

Täna ma muidu oma musu juures käinud. Vaatasin hommikul enne koolitööd üle ja avastasin, et ma pole veel küsimustele vastanud. 5 tükki sain tunniga tehtud. Keerasin lehte, vapsee 10 veel. Kannis. Siis ma olingi kella 8sast hommikul kella 11ni tegemas oma aruandeid. Sest need küsimused on rohkem nagu situatsioon plaplapla. Igatahes kokku kirjutasin 3 A4 lk arukat juttu:D Taaskord olin aga ainuke, kes ülesande üle ulatas.Issand kui tuttav tunne, raudset arvavad juba, et olen friik. Aga nagu seda poleks enne juhtunud. Sorrrrrrrrrrrrrrrri, mul on kohusetunne.

Tracie üritab mind ära osta. Et kui ma tuleks äki kaheks nädalaks koju jõulude aegu, kas ma siis jääks veel kuueks kuuks. Kas neil mitte poleks odavam uus võtta? Ma ei kujuta ette ka kui palju need piletid jõulu ajal kerkivad.
Aga ma ütlesin seekord kohe, ei ei ma ei saa. See on raske otsus, aga otsus on tehtud. Ma ei saa jääda.
Ma tulen koju.

Neli kuud veel.
Nii nii naljakas. Alles ma mõtlesin ohh juba 4 kuud olnud.
Nüüd on juba üheksas käimas.

Olen viimasel ajal mõelnud sellest, mis siis saab, kui ükskord kodus olen. Kogu tähelepanu on läbi. Mis ma teen? Kuidas kõik tundub? Kuidas hakkama saan? Kui imelik on end taaskord oma sõprade ellu siduda.
Ma ei oska arvata ka kuidas ma end tunnen ja kui võõras võib algus kõik olla. Aga ma tean, et ma loodan ja tahan et see oleks perfektne.

Ei oska millestki tabavast kirjutada.

Emme kuule ma olen püüdnud mitu äeva helistada kutsub aga keegi vastu ei võta. Ma ei saa aru, kuhu need kõed nüüd siis suunatakse:S???
Kui sa oled ok, et ma sulle helistaks siis tee mulle tummakas mu telefoni peale siis helistan tagasi:)

lalalalaaaaaaaaaaa.

Kuigi elu maitseb täna õhtu veidi kibe, siis on ikkagi kõik veel päris hea.

How can smthing make you cry 8 months later?